Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on teatanud struktuurimuutusest, mille raames seni suhteliselt iseseisvad metsaülemad liiguvad RMK regioonide koosseisu. Lisaks luuakse kaasamisspetsialistide ametikohad, kelle ülesanne on tegeleda konkreetselt läbirääkimistega kohalike elanikega.
Uute struktuuride kohaselt koondub senine vastutus metsamajandamise eest kolme regiooni metsaülema ametikohtade alla. Lisaks loob RMK kaasamisspetsialistide ametikohad igasse regiooni. Laiemat RMK-ülest kaasamist hakkab koordineerima eraldi spetsialist. RMK juhatuse esimehe Mikk Marrani sõnul võimaldavad need muudatused paremat koostööd kogukondadega ning ühtset lähenemist metsamajandamisele kogu riigis.
See samm sünnib olukorras, kus RMK on sattunud terava kriitika alla seoses oma metsamajandamispoliitikaga. Üks skandaalidest, mis tõi kaasa avaliku vastuseisu, oli Pärnumaal toimunud metsaraie, kus RMK teostas ulatuslikke lageraieid aladel, mis olid määratud metsiste uuteks püsielupaikadeks. Looduskaitsjad kahtlustasid raiepaanikat, kus RMK soovis kiirkorras kogu võimalik puit kätte saada ning vähendada alade väärtust võimalike uute kaitsealadena.
Teine kõnekas näide on seotud RMK sooviga raiuda Kanepi vallas metsa, mis oli kohalike elanike jaoks oluline puhkeala. Kohalikud elanikud ja Kanepi vallavolikogu nõudsid metsa kohalikku kaitse alla võtmist, kuid RMK kaebas otsuse kohtusse, soovides jätkata raieplaanide elluviimist. See tõi kaasa selge vastuseisu kohaliku kogukonna ja RMK vahel, mida on üle Eesti lahvatanud kümneid.
Lisaks on tekkinud küsimusi RMK suhtumise kohta kriitikasse ja avalikku arvamusesse. On märgatud, et RMK on sotsiaalmeedia platvormidel vaigistanud kriitikat, kasutades “peida” funktsiooni, et varjata kriitilisi kommentaare. Samal ajal on RMK kommunikatsiooniosakond aktiivselt osalenud metsakaitsjate sotsiaalmeedia gruppides, kommenteerides ja vastates kriitikale RMK tegevuse kohta. See on tekitanud küsimusi RMK läbipaistvuse ja suhtlemisvõimekuse kohta ning süvendanud avalikkuse usaldamatust ettevõtte vastu.
