Tartu rahu tõrvikurongkäik oli võimas eelsoojendus vabariigi aastapäevaks

Tartus Jaan Poska Gümnaasiumi eest sai alguse tänavune Tartu rahulepingu aastapäeva puhul korraldatud tõrvikurongkäik, mille eestvedajaks oli Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja selle Tartu linna ringkond. Rongkäik leidis aset 2. veebruari, Tartu rahulepingu 104. aastapäeva õhtul. Rongkäik oli täis rahvuslikku sümboolikat ja avaldas austust Eesti ajaloolisele pärandile.

Kell 17:30 alguse saanud rongkäik kogus osalejaid ja jagas tõrvikuid Jaan Poska Gümnaasiumi ees. Rahvast kogunes sinna juba varakult ja erakonna esindajad olid valmis neile, kel endal tõrvikut ei olnud, hea meelega mõnegi jagama. Rahvuslike laulude saatel liikus rongkäik mööda Vanemuise tänavat ja Küüni tänavale ning sealt edasi Raekoja platsile, kus toimusid sündmuse kõned ja kõrgetasemeline programm.

Tõrvikutega valgustatud rongkäik on juba aastaid olnud märgilise tähendusega sündmus, tuues kokku erinevaid rahvuslikult meelestatud ühiskonnakihte. See väljendab osalejate ühist pühendumust Eesti ajaloolisele pärandile ning toob esile sidemeid mineviku ja tänapäeva vahel.

Rahvuskonservatiivide korraldatud üritusel astusid kõnedega üles erakonna esimees Martin Helme, Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison ning teised silmapaistvad poliitikud nagu Henn Põlluaas, Malle Pärn ja Merle Kivest. Üritust rikastasid muusikalised vahepalad Indrek Kalda esituses ning kogu programmi juhtis Silver Kuusik.

2. veebruaril tähistatakse Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäeva, mil 1920. aastal lõppes Vabadussõda ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja seaduslikku idapiiri. EKRE rõhutas rahulepingu olulisust kui võimalust avaldada austust eelkäijatele ja jääda truuks seaduslikule riigipiirile vaatamata jätkuvale Vene okupatsioonile Petserimaal ning Narvatagusel.

Tõrvikurongkäik Tartus oli võimas eelsoojendus, kutsudes üles osalema ka järgmisel suurel sündmusel – vabariigi aastapäeva massiivsel tõrvikurongkäigul Tallinnas. Rahvuskonservatiivid kutsuvad kõiki ühinema ja jagama ühist sidet Eesti riigi ajalooga, et üheskoos austada ja mäletada minevikku.