Soome metsalinnustik on kahanenud ligikaudu protsendi võrra aastas, mille peamiseks põhjuseks on lageraie, nagu nähtub hiljutisest uuringust. Alates 2010. aastast on Soomes raiemahud kasvanud, mis lubab ennustada metsalinnustiku vaesumist. Teadlased soovitavad raiemahte langetada, et säilitada metsade looduslik mitmekesisus.

Soome metsalindude arvukus on viimastel aastatel vähenenud ligikaudu protsendi võrra aastas ning selle peamiseks põhjuseks on lageraie. Alates 2010. aastast on Soomes toimunud metsaraie mahtude kasv, mis on kahandanud metsalindude elupaiku ning tõotab jätkuvat metsalindude vaesumist. Teadlased rõhutavad, et metsade loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleks raiemahte vähendada.

Põhja-Euroopas on peaaegu kõik metsad väljaspool kaitsealasid ühel või teisel moel majandatud, kus tavapärane lageraie tsükkel on olnud 60–100 aastat. See aga tekitab killustunud ja üheealised puistud, mis erinevad oluliselt looduslikest metsadest. Metsalindude arvukus on aastatel 1980–2012 langenud 25 protsenti just Soomes, Rootsis ja Norras, kuid Kesk-Euroopas pole muutused märgatavad.

Soomes tehti 30 aasta jooksul (1993–2022) uuring, et eristada lageraie, kliimamuutuste ja sõraliste arvukuse mõju metsalindudele. Uuring näitas, et raie soosib sõraliste arvukust, kuid vähendab samal ajal metsalindude populatsiooni. Sõraliste arvukus on viimastel aastakümnetel Soomes märgatavalt kasvanud.

Uuringualal, kus uuriti 564 hektarit metsa, raiuti uurimisperioodil lagedaks 41 protsenti metsast. Metsalindude arvukus vähenes oluliselt, eriti kaugränduritel, kes talvitavad Sahara kõrbest lõunas. Kaugrändurite arvukus vähenes 45 protsenti. Põhjatihase (Poecile montanus) populatsioon on eriti tugevalt langenud lageraie tõttu Põhja-Soomes.

Uuringute käigus jälgiti metsalindude arvukust ja liikumist ning täheldati olulist kahanemist. Näiteks kaotasid kaugrändurid, kes talvitavad Sahara kõrbest lõunas, 45 protsenti oma arvukusest. Lühimaaränduritel, kes talvitavad Euroopas või Põhja-Aafrikas, vähenes arvukus 30 protsenti ning paigalindudel koguni 44 protsenti. Vaid hulgurändurite arvukus kasvas 29 protsenti.

Kaugränduritest langes enim salu-lehelinnu ja hall-kärbsenäpi arvukus, lühimaaränduritest aga metsvindi, vainurästa, laulurästa ja siisikese oma. Hulguränduritest kasvasid aga rasva- ja sinitihase arvukus märkimisväärselt. Seevastu pöialpoisi arvukus kahanes oluliselt.

Teine uuring näitas, et põhjatihaste pesitsustihedus vähenes 43 protsenti, peamiselt lageraiete mõjul. Lageraiel oli tugevam mõju kui harvendusraiel, mistõttu soovitavad teadlased eelistada teisi metsamajandamise viise. Raiete tõttu kaovad metsast ka tüükad, mis on olulised õõnelindudele pesitsuspaikadeks.

Teadlased soovitavad säästvamaid metsandusjuhiseid, mis tagaksid metsalindude elupaikade säilimise. Oluline on jälgida metsa vanuselist mitmekesisust ning püüda vältida lageraiet. Lisaks tuleks säilitada piisavalt peenikesi surnud või peagi surevaid lehtpuid, mis pakuvad elupaika mitmetele linnuliikidele.

Uuringud näitasid, et lageraiel on kumulatiivne mõju, mis kestab vähemalt 30 aastat. See tähendab, et raie põhjustab pikaajalise elupaiga allakäigu ja kaotuse. Probleemi leevendamiseks on vaja uusi säästvamaid metsandusjuhiseid, mis parandaksid metsalindude olukorda. Oluline on tagada metsa vanuseline mitmekesisus, mis omakorda toetab teiste elustikurühmade säilimist.