Eelmisel reedel Koiduajas avaldatud artikkel rääkis skandaalsest metsaraiest Pärnumaal, kus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viis keskkonnaameti loal läbi ulatuslikke lageraietöid aladel, mille ise oli määranud metsise uuteks püsielupaikadeks. See tekitas avalikkuses õigustatud pahameelt ja küsimusi, kuidas sai selline olukord üldse tekkida.
Juba artiklist ilmneb, et RMK kiirustas plaanitavatel kaitsealadel lageraieid korraldama ning tegutses välgukiirusel, esitades raieteatisi ja viies läbi raieid enne ametkondadevahelise kooskõlastuse lõppemist. Dokumentide põhjal oli teada, et jaanuaris saabus kokku 167 raieteatist, mis hõlmasid 221 hektarit metsa. RMK tegutses äärmiselt kiiresti, raiudes püsielupaikades vähem kui kuuga juba 63,02 hektarit.
Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige Farištamo Eller kommenteeris sotsiaalmeedias Koiduaja artiklit, tuues välja, et RMK osales metsise kaitsealade valimise protsessis ja oli väga hästi teadlik sellest, kuhu kaitsealad tulevad. “Esimene kooskõlastusring oli juba oktoobris ja juba siis olid teada hüvitusalade piirid,” lisas Eller.
Nimelt ilmneb dokumentidest, et juba mullu septembris-oktoobris arutasid RMK ja keskkonnaagentuur hüvituseks välja valitud uute kaitsealade loomise hindu, mis tähendab, et need alad olid täpselt teada juba enne, kui ametlikud dokumendid olid kõigi poolt kinnitatud. See tõstatab veel enam küsimuse, kuidas juhtus, et lageraied korraldati välgukiirusel just nendel aladel.
Riigimetsa Majandamise Keskusest (RMK) lekkinud dokumentidest selgus, et RMK oli teadlik kavandatavatest kaitsealadest juba detsembris ning kooskõlastas vastavad materjalid, sealhulgas hüvitusmeetmete kava, 9. jaanuaril. Hoolimata sellest jätkas RMK metsaraiet nendel aladel.
Pärast kokkulepete saavutamist läks dokument pealkirjaga “Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu, Lõuna-Pärnumaa planeeringu, Natura hindamise hüvitusmeetmete kava” ametkondade vahel kooskõlastusringile. Dokument kinnitas mustvalgelt, et kokku moodustatakse 11 uut metsise püsielupaika kogupindalaga 4371 hektarit.
Ent RMK ja keskkonnaameti metsaosakond, kes olid osalenud uute kaitsealade kokkuleppimises, hakkasid samal ajal korraldama lageraiet täpselt nendel aladel, mis olid juba määratud metsise püsielupaikadeks. See tekitab küsimusi nende asutuste tegevuse läbipaistvuse ja eesmärkide kohta ning vajab hoolikat uurimist.
Ka Forte analüüsist selgub, et nii RMK kui ka keskkonnaameti metsaosakond olid seotud plaanitavatel kaitsealadel toimunud lageraietega. RMK initsieeris ja korraldas raieid, samal ajal kui keskkonnaameti metsaosakond kinnitas need. Olukord annab aimu süsteemsest probleemist ning huvide konfliktist asutustes, kes peaksid tegutsema Eesti metsade kaitseks.
Põlvamaal on samuti tekkinud kahtlusi, et RMK võib plaanitavatel metsise kaitsealadel kiirustades raietöid läbi viia enne, kui kaitseala ametlikult jõustub. Eesti Keskkonnaühenduste Koda esitas kliimaministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla kokku 45 080 hektarit riigimetsi, sealhulgas Põlvamaa metsi, kus elavad metsised.
Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo avastas aga pärast ettepaneku tegemist, et RMK on väljastanud suurel hulgal uusi raielube nendele aladele. “Hetkel kehtivaid teatisi on võetud ligi 764 hektarile, sellest ligi veerandile alates meie ettepaneku tegemisest,” selgitas Kuresoo Postimehele. “Paistab, et tegemist on n-ö raiepaanikaga, et kõik võimalik puit veel kiirkorras kätte saada ning vähendada alade väärtust võimalike uute kaitsealadena. RMK käitumine on kummastav ja paneb nördima. Loodame väga, et neid metsi siiski raiuma ei hakata.”
