Hoolimata kogukonna vastuseisust, aasta kooli tiitlist, suurärimehe Parvel Pruunsilla 40 000 eurosest annetusest ja tuleval aastal saabuvast riiklikust toetusmeetmest soovivad Lääneranna valla juhid kooli iga hinna eest kinni panna. Haridusminister otsustas septembri alguses jätta allkirjastamata Metsküla koolitusloa tühistamise, mille peale Lääneranna valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Jane Mets saatis ministeeriumile nõude, et haridusminister koolitusloa siiski tühistaks. Vald ähvardab ka oma tahtmise saamiseks kohtusse minna.
Kogu teema puhul on aga lahtiseks jäänud, kes valla juhtkonnast ning volikogus sulgemist eest veavad. Selleks teeme ülevaate olulisemate volikogu liikmete ja valla töötajate seisukohtadest või nende puudumisel sellest, kuidas nad hääletasid. Loo avamiseks küsisime ka kommentaare Lääneranna volikogu või vallaga seotud isikutelt, kelle nimed jätame avaldamata.
Enne esimest teemaga tegelevat volikogu istungit 24. märtsil saatsid kogukonnad vallavalitsusele mitmeid pöördumisi. Rahvaalgatuse lehel koguti ka üle 1000 allkirja, kuid neid ei peetud millekski. Istungivälise kommentaarina olevat suurima rahvaalgatuse allkirjad saadud “Virtsu sadamas seistes”. Koolide sulgemist puudutava päevakorrapunkti alguses tõdes volikogu esimees Armand Reinmaa, et Vabariigi Valitsus on planeerimas 6-klassiliste äärealadel asuvate koolide toetusmeetmeid, millega aga vald ei saavat arvestada.
Istungil jäeti tähelepanuta taotlused teemat süvitsi vaadata. Näiteks astus Reinmaa kohatu sammu, visates Metsküla kooli direktori Pille Kaiseli istungilt välja, kui Kaisel palus kolmeks minutiks sõna, et tutvustada arvutusi, mille järgi Metsküla kooli kinni panemine ei anna vallale kasu. Samuti jäi tähelepanuta kartograaf Püü Polma selgitus: “Lääneranna koolivõrk on täna juba üks hõredamaid Eestis. Kui Lääneranna vallas on ühe kooli kohta umbes 200 km2, siis Eesti keskmine on 112 km2. See väide, et 7 kooli on tingimata liiga palju selle valla jaoks, see seisab väga nõrkadel alustel.“
Istungi tulemusena hääletasid koolide kinnipanemise poolt 10/11 Lääneranna Valimisliidu, 1/2 Valimisliit Tegusad Kogukonnad, 1/4 Keskerakonna ning 0 Isamaa ja EKRE liiget. Keskerakondlane Andri Annerviek oli Metsküla algkooli suhtes erapooletu, kuid teiste koolide kokkutõmbamise poolt.
Volikogu esimees Armand Reinmaa
Lääneranna Valimisliit, erakonnatu
Reinmaa on üks põhilisi sulgemise eestvedajaid. 23. märtsi istungil takistas ta Metsküla kooli direktoril oma vaatepunkte tutvustamast ja viskas ta istungilt välja. Samuti oli tema see, kes saatis Parvel Pruunsilla annetuse järel volikogu liikmetele kirja, kus väitis, et saadetud raha võib olla korruptiivne ning vald end sellega siduma ei peaks. Eesmärk oli mõjutada volikogu liikmeid kooli sulgemist jätkuvalt toetama, mis kandis ka vilja.
Samuti, kui Metsküla kultuuriühing palus augusti lõpus Reinmaad, et ta kutsuks kokku erakorralise vallavolikogu koosoleku, keeldus muuhulgas vandeadvokaadina töötav Reinmaa sellest valeväitega, et volikogu esimehel puudub õigus kolmanda isiku või MTÜ palvel istungit kokku kutsuda. Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik Mikk Lõhmus lükkas selle väite Lääne Elu veergudel ümber.
Advokaadina on veel Reinmaa & Partnerid esindanud aastatel 2018-2022 Lääneranna valda. Reinmaa isiklikult 4 kohtuasjas. Metskülaga seotud kohtuasjades esindab valda siiski PwC Legal Estonia. Leping PWC-ga sõlmiti hanget läbiviimata ning kiirkorras, küll aga pole Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 11 kohaselt ka kohustust hanget läbi viia, kui vald ostab õigusteenust enda esindamiseks kohtus.
Lisaks vallale õigusteenuste müümisele pakub Reinmaa abikaasa loodud Massu Ratsaklubi vallale huvihariduse teenuseid Massu Ratsakooliga, mille kulukus on aastast aastasse tõusnud. 2022. aastal moodustas huvihariduse rahade jaotusest Massu Ratsaklubi koguni 62% kuludest (28 820 eurot).
Vallavanem Ingvar Saare
Valimisliit Parem Kihnu, Isamaa
Ingvar Saare ei ole Läänerannas kohalik, ta kutsuti vallavanemaks hoopis 70 kilomeetri kauguselt Kihnust, kus ta on ka endine vallavanem. Lihula ega Läänerannaga tal seost ei ole. Kihnus kogus ta 2020. aastal tuntust rahvamajas koondamiste ja tegevuste vähendamisega. Sealgi koguti rahvaalgatusele allkirju, et muudatusi ära hoida, mille kohta avaldas Saare aga hämmingut, et üks algatajaid on üldse mandrimehest volikogu liige. Nüüd on ta ise samas rollis, aga sulgejana.
Ingvar Saare on Reinmaaga võrreldes olnud vastutulelikum ning tegi juulis uuesti ettepaneku muuta Metsküla kool erakooliks, kui jõutakse ka kohtuvaidlustes kompromissile. Kui lapsevanematele oli selgeks saanud, et ainus variant kooliga jätkata on muuta see erakooliks, saadeti napilt enne 10. augusti volikogu istungit vallale nõusolek erakooli asutamiseks. Vallavanem tõrjus aga variandi tagasi väitega, et lapsevanematele antud tähtaeg oli 4. august. Vähem kui 6 päeva hilinenud nõusolek nii olulises küsimuses muutus justkui põhjuseks, miks kool peab kinni minema ja kogukond uut kooli hakkama otsima.
Augusti lõpus püüdis Saart veenda ka haridusminister Kristina Kallas, kes pooletunnises vestluses Saarega selgitas maakoolide toetusmeetme loogikat. Haridusminister rõhutas, et meede on just mõeldud koolidele nagu need, mis Läänerannas suleti. Omavaheline vestlus ega ka mitmed Kallase üleskutsed Metsküla algkooli säilitada, ei kõigutanud Saare seisukohti. Samuti ei ole vald otsinud haridusministeeriumiga koostööd, et leida toimivat lahendust.
Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Jane Mets
Vallatöötaja, Reformierakond
Metsa teemakohasteks ülesanneteks on juhtida valla hariduspoliitika väljatöötamist ning teha ettepanekuid ja analüüse haridusasutuste ümberkorraldamiseks. Enne kui koolide sulgemine jõudis märtsis volikoguni, oli Mets üks põhilisi eelnõu väljakujundajaid. Kuigi võib arvata, et vallavanema alluvana täitis Mets etteantud ülesandeid, siis veebruaris Õpetajate Lehele antud intervjuus väljendas ta ka lootust, et volikogu on valmis koolide sulgemisel raskeid otsuseid tegema.
Peale seda, kui haridusminister keeldus koolitusloa tühistamist allkirjastamast, saatis Mets septembri alguses haridusministeeriumile nõude: “Palun haridusministril täita seadusest tulenev kohustus ja teavitada Lääneranna vallavalitsust kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 8.09.2023 aastaks Metsküla algkooli koolitusloa kehtetuks tunnistamisest […] Juhul, kui Lääneranna vallavalitsust ei ole koolituslubade muutmisest ja kehtetuks tunnistamisest teavitatud, on Lääneranna vallavalitus sunnitud pöörduma halduskohtu poole.”
Sotsiaalkomisjoni esimees Tiina Lobja
Lääneranna Valimisliit, Reformierakond
Aastal 2020 kõneldi Lobjast ülivõrdes. Ta oli Lihula raudleedi, kes hoiab kogukonda koos. Ometi on nüüd ta sotsiaalkomisjoni esimehena ja kultuurimaja juhataja olles järjepidevalt toetanud kohaliku taristu sulgemist või kokkutõmbamist. Viiendas suurimas Eesti vallas ei ole tema sõnul igasse piirkonda vaja oma raamatukogu ning koolegi on liiga palju. Piisab ühest raamatukogust, ülejäänud võiks kas ühendada külamajaga või kaotada ära. Veebruaris kaitses ta ka tasuta lasteaiatoidu kaotamist.
Majanduskomisjoni esimees Hardi Pikkmets
Lääneranna Valimisliit, erakonnatu
2023. aasta Riigikogu valimiste Keskerakonna kandidaadina kuulutas Pikkmets põhimõttekindlalt:
“Olulised on ka koolid ja lasteaiad. Selle asemel, et “korrastada” koolivõrku, pannes koolid valimatult kinni, peame kõik koos mõtlema, kuidas maal säilitada vähemalt lasteaedu ja põhikoole. […] Koolide ja lasteaedade kinnipanek tekitab ahelreaktsiooni – uued pered maale ei koli, vanad elanikud kolivad aga suurlinnadesse. Peame kodulähedase hariduse eest kõik koos võitlema!”
Nüüd on Pikkmetsa vaated aga kardinaalselt muutunud. Koos teiste Pikkmetsadega toetavad nad koolide sulgemist. Erandiks on Lõpe kool, mille puhul Hardi Pikkmets protesteeris rääkides, kui valuliselt elati 2003. aastal kohaliku kooli sulgemine üle. Sulgemiste vastu ta ei hääletanud. Ka ei olnud ta nõus Metsküla ega teiste koolide säästmisega. Kui isamaa nimekirjas kandideerinud Raul Oberschneider esitas 8. juunil eelnõud, millega pöörata tagasi Metsküla kooli sulgemise otsus, kurjustas Pikkmets: “Me päästame sisuliselt uuesti koole, aga kas ei või välja paista, et sa päästad enda töökohta?”. Oberschneider töötas Metsküla koolis käsitööõpetajana, millest teenis väidetavalt 120 eurot kuus.
Pikkmetsa puhul on kõige huvitavam, et kui Riigikogu valimistel mõistis ta arvamusavalduste järgi sügavuti koolide sulgemise tagajärgi ja koolide olulisust, siis nüüd on ta asunud ise “korrastama” koolivõrku. Erandi tahab ta luua oma kohaliku kooli puhul, kuid valust, mida ta meenutab 2003. aastast, ei kõnele ta aga kõigi rahvaalgatuste, kogukondade protestide ja kohtuvaidluste kontekstis. Kui Pikkmetsa kogukonnale nii tehakse, on halb, aga teistele võib.
Kuidas volikogulased hääletasid?
Järgnevas tabelis anname ülevaate, kuidas Lääneranna volikogu liikmed 24. märtsil hääletasid Metsküla algkooli jätkamise küsimuses. Enamik volikogu liikmeid ei olnud istungitel eriti sõnakad ega võtnud ka meedias teemal sõna, seepärast saab nende vaadetest häälte järgi ülevaate. “Poolt” tähendab tabelis, et volikogu liige hääletas Metsküla algkooli jätkamise poolt.
| Volikogu liige | Metsküla jätkamine | Valimisnimekiri |
|---|---|---|
| Eeva Helme | Poolt | EKRE |
| Aare Künnapas (asendas Malka) | Poolt | EKRE |
| Viljar Viljamäe | Poolt | EKRE |
| Meelis Malk | Poolt | EKRE |
| Raul Oberschneider | Poolt | Isamaa |
| Mardo Leiumaa | Poolt | Keskerakond |
| Hegert Vesik | Poolt | Keskerakond |
| Heino Sabiin | Vastu | Keskerakond |
| Andri Annerviek | Erapooletu | Keskerakond |
| Tiina Lobja | Vastu | Lääneranna VL |
| Hardi Pikkmets | Vastu | Lääneranna VL |
| Armand Reinmaa | Vastu | Lääneranna VL |
| Janar Sõber | Vastu | Lääneranna VL |
| Vallo Kappak | Vastu | Lääneranna VL |
| Eva Kääramees | Vastu | Lääneranna VL |
| Margit Merila | Vastu | Lääneranna VL |
| Arno Peksar | Vastu | Lääneranna VL |
| Anneli Pikkmets | Vastu | Lääneranna VL |
| Karmen Pikkmets | Vastu | Lääneranna VL |
| Jüri Rummel | Poolt | Lääneranna VL |
| Andres Hirvela | Poolt | VL Tegusad Kogukonnad |
| Külli Raudsik | Vastu | VL Tegusad Kogukonnad |
Kes Metsküla kooli volikogus kaitsevad?
Lisaks kõikidele hääletanutele tabelis toome volikogu liikmetest eraldi välja kolm nime: Raul Oberschneider Isamaa nimekirjast ning Eeva Helme ja Meelis Malk EKRE-st.
Obserschneider seisis esimesest istungist peale selle eest, et Metsküla kool saaks volikogu liikmetele tutvustatud ja põhjused välja toodud, miks kool peaks alles jääma. Ühtekokku võttis ta protokollide järgi teemaga seotud istungitel 26 korda sõna, mis jääb alla vaid istungi juhatajale. Esimesel istungil esitas ta ka Püü Polma ning Mart Ulmiga väljatöötatud variandi vallavalitsuse eelnõust, mis lähtuks nii kohaliku koalitsiooni lepingust, arengukavast, aga ei läheks vastuollu ka kogukondade suuremate muredega. Samuti oli tema ka see, kes Metsküla kooli direktor Pille Kaiselile püüdis esimesel instungil sõna anda. Ka kõikidel järgnevatel teemalistel istungitel kaitses Oberschneider kooli nii argumentide, muudatusettepanekute ning uute eelnõudega, mille eesmärk oli leida toimivat kompromissi. Lisaks lõid Raul Oberschneideriga eelnõude kirjutamisel kaasa Laur Oberschneider ning Silvia Lotman.
Isamaa ainuesindaja kõrval olid EKRE valimisnimekirja esindajad ainsad, kes ühehäälselt Metsküla kaitseks hääletasid ning sõna võtsid. Meelis Malk tegi näiteks juulikuu istungil katse lükata kooli sulgemist 2024. aastasse. Eeva Helme kaitses esimesest istungist saati Metsküla kooli, kutsus ka teisi volikogu liikmeid üles Oberschneideri eelnõu toetama ning esitas muudatusettepanekuid. Parvel Pruunsilla toetuskatse järel oli ka Eeva Helme koos Oberschneideriga see, kes püüdsid annetuse valguses võidelda aastaks välja pikendust, et oodata valitsuse toetusmeede ära. Küll aga õnnestus EKRE fraktsioonil hoida ära Kõmsi kooli 4-klassiliseks muutmine, kool jäi 6-klassiliseks.
Metsküla algkooli saaga on musternäidis sellest, mida 2017. aasta haldusreform meile tagantjärgi hakkab tooma. Kui väikeste valdade puhul võib eeldada, et nende esindajad seisavad lõpuni oma koolide ja eluks vajaliku taristu säilimise eest, siis suurte liitvaldade puhul sõidavad suuremad osapooled väiksematest üle, sest paratamatult suurlinnadest eemal inimeste arvukus väheneb, valla sissetulekud vähenevad ning selle lahendamiseks lastakse nõrgemate vallapiirkondade kallale kärpekrokodill. Seejärel liigub protsess nõiatsüklisse. Tsiteerides kooli sulgemist toetavat Hardi Pikkmetsa: “Koolide ja lasteaedade kinnipanek tekitab ahelreaktsiooni – uued pered maale ei koli, vanad elanikud kolivad aga suurlinnadesse.”
Kandes edasi selle nädala juhtkirja mõtet, maa- ja väikekoolid on need, mis kannavad edasi kogukonna- ja pärimusvõrgustikku ning kindlustavad, et isegi kui valla rahvaarv on vähenemas, on jäetud alles eeldused uueks tõusuks. Lõigates ära hinnatud ja kodulähedased maakoolid, ei ole mõtet rääkida ka kärpimisest ega säästmisest uute investeeringute tarvis. Sügavalt haiget saanud kogukonnad on sunnitud nii lõpuks mujale liikuma ja kümnendi jooksul minnakse kärbetega uuele ringile.
Kutsume lugejaid üles poliitilise läbipaistvuse ja vastutuse saavutamiseks artiklit levitama!
