Laupäeval, 3. veebruaril kohtusid esimest korda Võro ja Seto kongresside vanematekogude esindused, et paremini tundma õppida teineteise tööd ja arutada tulevaste koostöövõimaluste üle. Kohtumine leidis aset idüllilises Obinitsa külas Setomaal, kus auväärseid saadikuid võõrustas Taarka Tarõ.
Kohtumisel jagati kogemusi ning arutati peamiselt selle üle, kuidas säilitada võro ja seto keelt ning kultuuri. Setod on selle nimel tööd teinud juba aastakümneid, korraldades esimese Seto Kongressi juba 1921. aastal Petseris. Võrokesed on jõudnud sarnaste sammudeni hiljem, esimese Võro Kongressini jõuti alles 2023. aastal.
Vanematekogu peab väga oluliseks Võrumaa ajalooliste piiride taastamist. Võro Kongressi vanematekogu ja EKRE juhatuse liige Mati Kuklane väljendas oma seisukohta sotsiaalmeedias, rõhutades vajadust taastada Võrumaa 1939. aasta piirides. Selle ettevõtmise peamine eesmärk on ühendada ajalooline Võromaa, mis on praegu jagatud nelja maakonna vahel.
“Setodel on pool maad Vene okupatsiooni all, aga Võromaa on kommunistide poolt lõhki kistud ja praegused võimurid hoiavad [nendest piiridest] kümne küünega kinni,” kirjutas Kuklane. “Ammu oleks juba aeg taastada ühtne Võromaa 1939. aasta piirides. Selle läbisurumine saab olema Võro Kongressi peaülesanne.”
Kohtumisel väljendati sügavat muret maakoolide süstemaatilise sulgemise pärast, mida võrokeste ja setode esindajad nimetavad maakoolide hävitamiseks. Plaanitakse sulgeda koole Setomaa ja Rõuge vallas, ning vanematekogu leiab, et see on äärmiselt murettekitav suund.
Ühtlasi kritiseeriti kohtumisel teravalt Euroopa kultuuripealinna avatseremooniat Tartus. “See oli üks multikulti värk ja ei kajasta mitte kuidagi meie rahvuskultuuri,” võtab Kuklane vanematekogu arvamused kokku. Ta tõi esile üleilmastumise rõhutamise asemel vajaduse esile tõsta kohalikku pärandit ja traditsioone.
See kohtumine märgib esimest sammu tihedamas koostöös Võro ja Seto kongresside vahel. Edaspidi on plaanis korraldada kohtumisi ka Võromaa territooriumil. Vanematekogude koostöö on suunatud mitte ainult keele ja kultuuri säilitamisele, vaid ka ühiste eesmärkide saavutamisele, mis tooksid kasu mõlemale piirkonnale ja nende kogukondadele.
