Tatarstani iseseisvuse eest võitleva eksiilvalitsuse peaminister Rafis Kašapov kritiseeris teravalt osa Euroopas ja mujal läänes elavatest Venemaa emigrantidest, kelle puhul ta näeb soovimatust toetada Venemaa mittevene rahvaste vabadusliikumisi. Kašapovi hinnangul kasutavad mõned emigrandid rahvuslikele liikumistele ja nende esindajatele toetuse lubamist üksnes isiklike probleemide lahendamiseks, kuid kaovad pärast abi saamist.
Kašapov kirjeldas hiljutises avalduses olukorda, milles tema, tema vend ja Tatarstani eksiilvalitsuse õigusasjade eest vastutav Marat Ahmerov on saanud taotlusi toetuskirjade saamiseks poliitilise varjupaiga menetlustes. Tema sõnul on Tatarstani eksiilvalitsus ja sellega seotud Tatarstani keskus viimase viie aasta jooksul esitanud emigrantide toetuseks ligikaudu 350 pöördumist ning aidanud umbes kümme inimest Interpoli andmebaasist eemaldada.
„Tatarstani sõltumatu valitsus eksiilis aitab tõepoolest Venemaalt ja teistest riikidest pärit emigrante,“ kirjutas Kašapov. Tema sõnul seatakse eelisjärjekorda inimesed, kes on võidelnud oma rahvaste iseseisvuse eest või tegelenud inimõiguste kaitsmisega. Toetuskirju on tema sõnul antud ka Vaba Volga-Uraali (Idel-Urali) liikumise nimel. Samas on Kašapovi teatel kogemus näidanud vastuolu mitmete taotlejate sõnade ja hilisema käitumise vahel.
„Üsna huvitav olukord on kujunenud: need, kes meie poole abi saamiseks pöörduvad, kiidavad ja toetavad tatari rahvuslikke liikumisi – Üle-tatari avalikku keskust ja sõltumatu Tatarstani valitsust eksiilis –, kuid pärast meilt kirja saamist unustab enamik meid,“ kirjutas ta.
Kašapovi sõnul on tema poole pöördunud ka jõukad emigrandid, kes on pakkunud ühe avalduse eest 1000–5000 dollarit. Sellest rahast on ta keeldunud. „Me ei ole äriorganisatsioon,“ rõhutab Kašapov, lisades, et isegi dokumentide kopeerimise ja tähitud postiga saatmise kulud kannavad organisatsiooni liikmed ise.
Kõige teravama kriitika suunab Kašapovil aga nende Venemaalt pärit emigrantide vastu, kes tema hinnangul kannavad lääneriikideski venemeelseid vaateid. „Üsna paljud Venemaa ja venekeelsed emigrandid on venemeelsete vaadetega, toetavad Putini poliitikat, tegutsevad venekeelsetes kogukondades Euroopas, Aasias ja Ameerika Ühendriikides ning on ka Ukraina-vastased,“ väitis ta.
Kašapov tõi näiteks Suurbritannia, kus ta ei ole emigrantide seas näinud Venemaa poliitikast distantseerumist. „Ükskõik kui palju venelasi ma kohtan, peaaegu kõik nad toetavad Venemaa agressiivset välispoliitikat,“ kirjutab ta.
Kašapovi hinnangul on kümned tuhanded inimesed lahkunud Venemaa rahvusvabariikidest ja äärealadelt, kuid nende rahvaste iseseisvusliikumistes välismaal osaleb vaid väike hulk aktiviste. „Me peame kõik mõtlema, kuidas suurendada nende võitlejate arvu meie ridades, kes peavad võitlema oma rahvaste vabaduse eest,“ rõhutab ta.
Volga keskjooksul, Marimaa ja Udmurtia naabruses asuv Tatarstan kuulutas 1990. aastal välja riikliku suveräänsuse. 1992. aasta referendumil toetas ametlike tulemuste kohaselt 61,4% osalenutest Tatarstani staatust suveräänse riigina ja suhteid Venemaaga võrdsete lepingute alusel. Moskva seda ei tunnustanud ning Tatarstan jäi Venemaa koosseisu.
Tatari iseseisvuslased on sellele vaatamata jätkanud tegevust ka väljaspool Venemaa piire. Tatarstani rahva Milli Mejlis ehk rahvusparlament kuulutas 2008. aastal välja Tatarstani iseseisvusdeklaratsiooni ning moodustas samal aastal eksiilvalitsuse. Kašapov on eksiilvalitsuse eesotsas olnud alates 2023. aastast. Ta on olnud varem Venemaa võimude poolt vahistatud ning 2023. aastal kuulutati ta välisagendiks.
