Eesti Leegioni Sõprade Selts teatas oma sotsiaalmeediakontol, et 22. mail 2026 suri 99 aasta vanuses Eesti vabadusvõitleja ja Teise maailmasõja veteran Madis Petersoo.

Madis Petersoo sündis 15. juulil 1926. aastal Pärnumaal Parasmaa külas, muistse Soontagana linnuse lähistel. Ta kasvas üles suure 12-lapselise pere seitsmenda lapsena. Tema vanemad on maetud Uduvere kalmistule. Rahuajal töötas ta maakorraldajana.

Teise maailmasõja sündmustesse kisti Petersoo väga noorelt – ta sai 18-aastaseks vahetult enne 1944. aasta ohvriterohkeid Sinimägede lahinguid. Ta teenis 20. Eesti SS-diviisi 45. grenaderirügemendi II pataljonis, kus täitis sideväelase ja raadiojaama operaatori ülesandeid.

Sama aasta suve lõpus ja sügise alguses paiknes ta koos 30-mehelise eelüksusega Ida-Virumaal Puhatu soos Konsu järve ääres, kus asus diviisi keskjaam. Pööre saabus 18. septembril 1944, mil algas üldine taganemine Narva rindelt ning ühtlasi ka Eesti mahajätmine.

Petersoo pataljoni, mida juhtis kapten Erik Kiisk, tabas taganemisel ränk saatus. Suurem osa üksusest, sarnaselt paljudele piirikaitserügementidele, ei pääsenud Narva rindelt tulema. Mehed jäid kas piiramisrõngasse, langesid lahingutes või hajusid metsadesse, jätkates vastupanu metsavendadena.

21. septembril 1944 jõudis kapten Kiisk oma viimaste allesjäänud meestega, kelle hulgas oli ka Madis Petersoo, Tapa ja Tamsalu vahele Nõmmküla metsa. Samal ajal möllas läheduses karm Porkuni lahing, kus Narva rindelt taganevad eestlased üritasid meeleheitlikult piiramisrõngast läbi murda.

Seistes silmitsi väljapääsmatu olukorraga, otsustas kapten Kiisk oma sõdurid vandest vabastada. See andis meestele võimaluse püüelda iseseisvalt läände või valida igaühel oma tee. Kiisk ise aga ei suutnud võitluskaaslasi maha jätta ning sööstis surmapõlglikult tagasi Porkuni poole, et omasid lahingus aidata.

Pärast rinde kokkukukkumist varjas Madis Petersoo end Nõukogude võimu eest. Tema vabadus lõppes täpselt jõululaupäeval, 24. detsembril 1948, kui ta Haapsalus arreteeriti. Talle pandi süüks metsavendadega kontakti hoidmist ja kaasteadjaks olemist.

Süüdistuse alusel mõisteti Petersoole 10 aastat vangilaagrit ning ta saadeti karistust kandma Magadani oblastisse, kus asusid NSV Liidu ühed karmimad GULAG-i laagrid. Ta vabanes sealt 1955. aastal ning sai võimaluse tagasi Eestisse tulla, elades kodumaal kõrge vanuseni.

Põhjalikumalt saab Madis Petersoo eluloo ja mälestustega tutvuda peagi veebilehel www.EestiLeegion.com ning ajakirja Kultuur ja Elu järgmises numbris.