Saksamaal vastu võetud liberaalsed immigratsioonimeetmed, mis võimaldavad 2,5 miljonil välismaalasel kodakondsuse saada, laienevad nüüd ka sõjaväkke astumisele ja kiirendatud kodakondsusele.

Saksamaa kaitsekomisjoni esimees Marie-Agnes Strack-Zimmermann ütles, et toetab kaitseminister Boris Pistoriuse ettepanekut lubada välismaalastel sõjaväeteenistusse astuda.

Saksa armee on raskustes värbamise eesmärkide saavutamisega, samal ajal kui valitsus toetab aktiivselt sisserännet. Strack-Zimmermann ütles, et Saksamaa valitsus peab “mõtlema palju rohkem Euroopale.”

Uue ettepaneku kohaselt saaksid välismaalased kiirendatud korras kodakondsuse, kuigi pole selge, kas välismaalaste värbamine kehtiks ülemaailmselt või ainult eurooplastele. Pistorius on rääkinud välismaalaste kaasamisest Bundeswehri, viidates Prantsuse Võõrleegioni eeskujule.

Hetkel teenib Saksamaa relvajõududes 181 000 kodanikku, kuid see arv on langenud võrreldes aastaga 2011, mil teenistuses oli 212 000 kodanikku. Saksamaal pole enam kohustuslikku sõjaväeteenistust, mistõttu on vähenenud huvi teenistusse astumise vastu. Samuti kurdavad kaitsejõud aastaid kestnud tulirelvade ja varustuse puuduse üle, mida Ukraina sõda on ainult süvendanud.

Bundeswehri ühendus oli välismaalaste värbamise idee vastu, kui seda viimati 2016. aastal tõsiselt kaaluti. “Valmisolek surra selle eest, mis on inimese peas ja südames, ei saa kahtluse korral laieneda valmiduseks teha sama mõne teise riigi või tööandja nimel,” kirjutas ühendus 2016. aastal.

Hoolimata Euroopa väärtussüsteemist on sõduri identiteet tugevalt rahvusliku iseloomuga. “Seda tuleb poliitikutele aeg-ajalt meelde tuletada,” ütles Bundeswehri ühenduse esimees André Wüstner.