Vikipeedia on üks paljudest tööriistadest, mida kasutab USA liberaalne eliit koostöös luurekogukonnaga teabesõja pidamiseks, teatas Vikipeedia kaasasutaja Larry Sanger ajakirjanik Glenn Greenwaldi saates “System Update”. Sanger väljendas kahetsust selle üle, kuidas 2001. aastal tema ja Jimmy Walesi loodud veebisait on saanud vasakliberaalse eliidi käes olevaks kontrollivahendiks. Samuti avaldas ta, et juba 15 aasta eest kasutati CIA ja FBI arvuteid Vikipeedia artiklite muutmiseks.
CIA ja FBI tegevuse Vikipeedias avalikustas esimesena programmeerimistudeng Virgil Griffith 2007. aastal. Griffith töötas välja programmi nimega WikiScanner, mis võimaldas jälgida arvuteid, mida kasutati Vikipeedia artiklite muutmiseks, ja avastas, et CIA, FBI ning mitmed suured ettevõtted ja valitsusasutused manipuleerisid avalikkusega, eemaldades Vikipeediast mitmesugust neile ebamugavat teavet. CIA arvuteid kasutati Iraagi sõja ohvrite arvu vähendamiseks, samas kui FBI arvutitega kustutati aero- ja satelliitfotosid USA erivanglast Guantanamo lahe ääres Kuubal.
Sangeri sõnul on CIA ja FBI teinud muudatusi sadades artiklites, sealhulgas endise Iraani presidendi Mahmud Ahmadinezhadi, Hiina tuumaprogrammi ja Argentina mereväe sissekannetes. Peamine viis Vikipeediat teabesõjas ära kasutada on tegelikkuse moonutamise teel, mispuhul olulisi fakte ja sündmusi kustutatakse või nende rolli pisendatakse, et edendada kindlaid narratiive. Selle tulemusena on Vikipeedia redigeerimine ja sisu kõrvaldamine muutunud võimsaks tööriistaks, mida kasutavad luurekogukond ja poliitiline eliit, et kujundada avalikku arvamust vastavalt oma huvidele ja agendadele.
“Oma agenda edendamiseks maksavad luureasutused kinni mõjukaid inimesi, kellel on neile sarnased vaated. Samuti arendavad mõned luurajad end edukateks Vikipeedia kasutajateks ja see võimaldab juba luureasutustel nende kaudu väga palju avalikkust mõjutada,” selgitas Sanger Greenwaldile.
Lisaks Vikipeediale on paljud teisedki veebiplatvormid saanud teabesõja ja luuremanipulatsioonide objektiks. X-i (varem Twitter) omanik Elon Musk avaldas sel aastal dokumendid, mis näitasid, kuidas endised Twitteri juhid tegid FBI-ga koostööd, et eemaldada sisu, mida ametiasutused soovisid varjata. Meta tegevjuht Mark Zuckerberg on samuti tunnistanud, et maailma suurim sotsiaalmeediaplatvorm Facebook tsenseeris FBI otsesel palvel fakte, mis oleksid võinud kahjustada president Joe Bideni 2020. aasta valimiskampaaniat.
