SA Eestlaste Eesti juhataja Ruuben Kaalep kirjutab Postimehes ilmunud arvamusloos, et Ungari peaminister Viktor Orbán võiks kasutada oma erisuhet Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Venemaal tagakiusatavate soomeugrilaste toetamiseks. 17. oktoobril kohtusid Orbán ja Putin Hiinas ning pidasid kahepoolseid kõnelusi, hiljem teatas Ungari peaminister, et soovib avatuna hoida kõik suhtluskanalid Venemaaga.
Kaalep toob välja, et Ungaril on suveräänne õigus ajada ülejäänud Euroopast eristuvat välispoliitikat. “Meie võimuses pole ungarlastele sõprust Ukrainaga peale suruda – peame lihtsalt arvestama, et ukrainlaste vabadusvõitlust toetame ilma Ungari osavõtuta,” leiab Kaalep. Küll aga on tal soovitus Ungarile kasutada erisuhet Moskvaga näiteks selleks, et tugevdada soomeugrilaste solidaarsust.
Hiljutine ersa kultuuritegelaste vangistamine ja kriminaalprotsessi algatamine on Kaalepi sõnul tüüpiline Vene näidisprotsess. Ta usub, et Kremlil pole mingit kavatsust austada põlisrahvaste enesemääramist. “Rahvaste enesemääramise põhimõtte järgimine tähendaks vältimatult, et laguneks Moskva impeerium, mida saabki koos hoida ainult hirmu ja vägivallaga,” kirjutab Kaalep. “Õigusemõistmine allub selles riigis alati poliitilistele kaalutlustele.”
See aga teeb Kaalepi hinnangul ersa kultuuritegelaste saatuse Putini silmis läbi räägitavaks ja kaubeldavaks. “Euroopa riigijuhtidest oleks Viktor Orbán praegu unikaalses positsioonis Putiniga ersade õiguste üle läbi rääkima,” hindab Kaalep. “Arvukaima soome-ugri rahva juhina saaks ta laiendada oma rahvusvahelist mõju, näidates välja hoolivust Venemaal elavate sugulasrahvaste vastu.”
Kui ka Ungari välispoliitika eesmärk on teenida riigi iseseisvust, näeb Kaalep, et Orbánil oleks kerge oma samme Putinile esitleda kui Venemaale kasulikke. See tähendab, et Ungari peaministril on võimalus küsida Venemaa presidendilt vastuteeneid, “mis ei piirduks ainult kaubandusvaldkonnaga”.
Ungaril oleks võimalus saavutada propagandistlik ja diplomaatiline võit, kaubeldes välja ersa kultuuritegelaste vabastamise, leiab Kaalep. Ta toob selle kinnituseks kolm argumenti: “Esiteks võimaldaks see väita, et neutraalsuspoliitika ja suhtluskanalite avatuna hoidmine kannavadki vilja, aidates päästa süütuid inimesi kannatustest ja alandustest. Teiseks saaks Ungari näidata end samasuguses tähtsas vahendaja rollis nagu Türgi, kes saavutas Mariupolis vangi langenud Azovi komandöride vabastamise ja pakkus neile varjupaika oma riigis.”
Kolmas positiivne tulemus Ungari jaoks oleks Kaalepi sõnul suhete paranemine Eesti ja Soomega. “Enam ei saaks väita, et Ungari ei pea keelesugulust millekski või väldib täielikult soome-ugri temaatikat, nagu paraku läbivalt tõdeti möödunud nädalal hõimupäeva üritustel Eestis,” kirjutab rahvuslane. Tema hinnangul parandaks see suhteid mitte ainult praeguse Eesti valitsuse, vaid ka opositsiooniga, keda Kaalepi arvates Ungari sooviks Eestis parema meelega võimul näha.
See on Kaalepi sõnul vajalik, kuna Ungariga sarnast neutraalsuspoliitikat ei saaks võimule tulles ajada ükski Eesti erakond. “Seda ei kiidaks heaks Eesti rahvas, see ei oleks meie geopoliitilistes huvides ja see reedaks meie loomuomase solidaarsuse Moskva vägivalla vastu võitlevate rahvastega,” leiab Kaalep. “Orbáni käesurumisi Putiniga või näiteks takistusi Rootsi liitumisele NATOga on väga raske alla neelata ka EKRE liikmetel – olgugi et varasemast on meile sümpaatne Ungari rahvuslik immigratsioonipoliitika ja vastuseis Euroopa Liidu föderaliseerumisele. Ehk laseks suhteid parandada see, kui Ungari kasutaks oma teistsuguseid ja ainulaadseid võimalusi Kremli ohvrite aitamiseks.”
