Patiseisu murdmiseks loodetakse elektroonilise sõjapidamise arenguile

Võluvad lumetuisud kaunistavad rahulikku Eesti talve, kuid idapiiri taga jätkub jõuline hilissügisene torm, mida kõik Eesti kodanikud tunnevad: Ukraina ja Venemaa vaheline sõda. Viimase nädala jooksul on arengud olnud märkimisväärsed, mõõgad on ristunud ja elektroonilise sõjapidamise keerises on mõlemad pooled püüdnud taktikalist ülekaalu saavutada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tunnistas, et vastupealetung ei saavutanud soovitud eesmärki, kuulutades välja uue faasi konfliktis Venemaaga. Riik suunab praegu tähelepanu Vene talviseks pommituskampaaniaks valmistumisele ja kaitseliinide tugevdamisele. Zelenskõi on rõhutanud vajadust kiirendada kaitseliinide rajamist, eriti Avdijivka ja Marjinka linnade piirkonnas Donetski oblastis. Riigipea rindevisiitidel on silma torkanud kindralstaabi juhi Valeri Zalužnõi puudumine, kelle suhted presidendiga on pingestunud. Olukorda tutvustasid Zelenskõile Zaporižžja ja Harkivi lõunarinde ülem Oleksandr Tarnavskõi ning maavägede juht Oleksandr Sõrskõi, keda peetakse võimalikuks pretendendiks Zalužnõi ametikohale.

Üldine olukord Luhanski oblastis on jätkuvalt pingeline, kuid territoriaalseid muutusi pole märgata. Taktikaliste operatsioonide hulk on suur, kuid nende mõju on piiratud ja jääb üksnes Luhanski alale. Bahmuti piirkonnas on Venemaa teinud väikeseid edasiliikumisi, kuid Ukraina vastus elektroonilise sõjapidamise ja tuletoetuse taktikaga hoiab olukorda kontrolli all.

Avdijivka on saanud fookuspunktiks käesolevas sõjafaasis. Avdijivka piirkonnas on Venemaa väed jätkanud rünnakuid, eriti põhjasuunal, kus on saavutatud märkimisväärne edasiminek. Põhja poolt tungisid Venemaa väed edasi mööda raudteetammi, vallutades Stepove küla. Ukraina kaitse on pidanud vastu, kuid venelaste edusammud on välja toonud rinde servaalade haavatavused. Olukord on pingeline, sest Avdijivka linna ümber võib sulguda piiramisrõngas.

Ukraina president Zelenskõi tunnistas olukorra tõsidust ja kutsus üles kaitseliinide kiirendatud ehitamisele, eriti Avdijivka ja Marjinka linnade lähedal. Ukraina on rajanud palju kaevikuid, mis on saanud lahinguväljal oluliseks elemendiks lahinguväljal. Kaevikud aitavad vähendada mõlema poole kaotusi, eriti nendes piirkondades, kus on toimunud pikaajalised lahingud. Venemaa on omakorda suutnud rajada kaevikuid ja isegi tunneleid, suurendades seeläbi nende kaitsepositsioonide vastupidavust.

Hersoni piirkonnas hoiab Ukraina kindlat õhuülekaalu, kuigi territoriaalsed muutused on olnud minimaalsed. Silmatorkav on elektroonilise sõjapidamise intensiivistumine, kus Ukraina kasutab droone ja vastumeetmeid vastase sidekanalite häirimiseks. See piirkond on püsinud suhteliselt stabiilne, kuna Venemaa on hoidunud aktiivsetest katsedest hävitada Ukraina sillapead Dnepri jõe idakaldal. Halb ilm on ajutiselt takistanud mõlemat poolt droonide luurelendudeks, kuid Ukraina oskas ära kasutada võimalust saata üle Dnepri jõe lisavaru ja vägesid.

Krõnkõ piirkonnas asuval sillapeal on nüüdseks umbes 400 Ukraina sõdurit, mis on küll endiselt tagasihoidlik arv võrreldes sillapea kontrollitud territooriumiga. Võib-olla on vastas seisvate erinevate Vene üksuste koordineerimine puudulik, sest Ukrainal on rasked suurtükid ja droonide tugev tuletoetus ning Vene sõdurid on madala moraaliga ja tõrges rünnakuid sooritama, isegi kui neile antakse otsene käsk.

Ukraina väiksem sõdurite tihedus ruutmeetri kohta vähendab ka ohvrite riski. Mõni kuu tagasi, kui Venemaa püüdis hoida Klištšijivkat Bahmuti lähedal, koondati sinna suur hulk vägesid. Ukraina suurtükkidel oli raske mitte neile pihta saada, ja Vene kaotused olid väga suured.

Oluline on märkida ka Ukraina ja Venemaa kasutatavat infotõrjet ja vastuinfot. Mõlemad pooled on teinud jõupingutusi vastase sidekanalite häirimiseks ja luuretegevuse piiramiseks. Elektrooniline sõjapidamine mängib võtmerolli droonide vastasseisus, kus mõlemad pooled üritavad üksteise droone tuvastada ja neutraliseerida. Silmatorkav on elektroonilise sõjapidamise intensiivistumine. Elektroonilise sõjapidamise süsteemid on mõlemal poolel muutunud lahinguvälja oluliseks osaks. Venemaa on kasutanud droone, et tuvastada Ukraina positsioone ja korraldada täpseid rünnakuid. Sellele on Ukraina vastanud süsteemidega, mis segavad vastase sidekanaleid ja ründavad droone elektroonilise müraga. See vastasseis on viinud mõlema poole pideva arenguni, kus elektroonilise sõjapidamise süsteemid muutuvad üha keerukamaks ja intelligentsemaks.