Eesti maaelu ja põllumajanduse seis on muutumas üha tõsisemaks, kuna erinevad arengud viitavad haritava maa kontsentreerumisele suurfirmade kätte ning talupõldude mahamüümisele. Maa-ameti viimased statistilised andmed paljastavad, et põllumaa hinnad jätkavad tõusu ja koonduvad selgelt suuremate ettevõtete omandusse.

Eelmisel aastal tehti 1067 ostu-müügitehingut haritava maa osas, mis võrreldes 2022. aastaga on neljandiku võrra vähenenud, teatas Maa-amet. Tehingute koguväärtus langes 2023. aastal 20,5 miljoni euro võrra, moodustades kokku 80,5 miljonit eurot.

Tehingu osapoolte profiilis peegeldub jätkuv trend, kus haritava maa turu kontsentratsioon suureneb juriidiliste isikute, eriti suurettevõtete kasuks. Eraisikud ja riik müüsid mullu mõnevõrra rohkem maad, kuid valdava enamuse ostjatest moodustasid siiski juriidilised isikud.

Erilist aktiivsust tehingute osas näitasid Lääne-Viru, Tartu, Harju ja Pärnu maakonnad, kus toimus vastavalt 105, 101, 99 ja 96 tehingut. Vähim tehingute arv registreeriti Hiiu ja Valga maakondades, vastavalt 18 ja 26 tehingut.

Tehingute koguväärtus oli kõrgeim Harju, Järva, Tartu ja Lääne-Viru maakondades, ulatudes vastavalt ligikaudu 15, 9, 8 ja 8 miljoni euroni.

Hektari mediaanhind haritaval maal oli 2023. aastal 6500 eurot, täheldades aastaseks kasvuks umbes 23%.

Viimase kahe aasta jooksul on haritava maa hinnad märkimisväärselt kiirenenud, säilitades koguni 90% kõrgema taseme võrreldes viie aasta taguse ajaga. Ainult Valgamaal oli hektari mediaanhind madalam kui eelnenud aasta tasemel. Põlvamaal registreeriti kõrgeim hektari mediaanhind, ulatudes 8000 euroni. Läänemaal täheldati suurimat mediaanhinna aastast kasvu, mis oli 40%.

Boniteedist ehk mulla viljakusest lähtudes olid parimad põllumaad Lääne-Viru ja Järva maakondades, kus müüdud haritava maa kaalutud keskmine reaalboniteet oli vastavalt 49 ja 47. Üle keskmise maa müüdi veel Jõgeva, Viljandi ja Tartu maakondades. Hiiu maakonnas oli põllumaa kättesaadav kõige odavamalt, kus hektari mediaanhind oli 3019 eurot.

Need statistilised andmed visandavad pildi Eesti maaelu ja põllumajanduse keerulisest olukorrast, kus haritav maa koondub suurfirmade kätte ning talupidajate aktiivsus väheneb.