Nigeri riigipööre tegi kiire lõpu Eesti sekkumistuhinale

26. juulil toimus Nigeris riigipööre, mille käigus president Mohamed Bazoum kukutati võimult. Kolonel Amadou Abdramane kuulutas ennast juhiks ning moodustas sõjaväelise hunta. Põhjenduseks toodi halvenev julgeolekuolukord ja nigel valitsemine. Hunta tühistas riigi põhiseaduse, peatas riigi institutsioonide töö ning kehtestas öise liikumiskeelu ja sulges riigipiirid. Poliitiliste parteide tegevus peatati. Riigipööre sai rahvusvahelise hukkamõistu ning nõuti Bazoumi vabastamist.

See-eest avaldas riigipöördele toetust Vene sõjard Jevgeni Prigožin, kes on tegutsenud naaberriigis Malis ja aidanud veriselt maha suruda tuareegide rahvuslikku ülestõusu. Prigožin nimetas riigipööret osaks Nigeri võitlusest kolonisaatorite vastu.

Olukorra teeb irooniliseks asjaolu, et vaid mõne päeva eest avaldas Eesti kaitseministeerium soovi valida just Niger järgmiseks riigiks, kuhu lähetada sõjaline missioon. Esialgu sooviti Riigikogult toetust kuni viie kaitseväelase lähetamiseks Nigerisse, kes oleksid tegutsenud sealse Euroopa Liidu sõjalise partnerlusmissiooni (EUMPM Niger) raames.

Neljapäeval ütles kaitseminister Hanno Pevkur, et on valmis selle algatuse tagasi võtma. “Minu poolt on valmisolek see eelnõu kohe kooskõlastuselt maha võtta, kui selgub, et Nigeri võimud ei soovi Euroopa Liitu missioonile,” lausus Pevkur ERR-ile.

Eelmisel aastal sai viimaks lõpu Eesti sõjaline missioon Nigeri naaberriigis Malis, kui ilmnesid ümberlükkamatud tõendid, et sealne, samuti vägivaldse riigipöördega võimule tulnud hunta teeb avalikult koostööd nii Venemaa võimude kui Prigožinile kuuluva Wagneri grupiga. Rahvuslased olid Eesti missiooni Malis kritiseerinud ka põhjusel, et sellega anti vaikiv heakskiit või otsene toetus tuareegi põlisrahva enesemääramispüüete mahasurumisele.