Näidisprotsess? USA kohus karistas valget ema „keelatud sõna“ eest

Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis 23. juulil lõppenud kohtuprotsess Shiloh Hendrixi vastu sümboliseerib paljude silmis süsteemset ebaõiglust. Valge ema peab „keelatud sõna“ eest kandma karistust, samas kui teda provotseerinud mees ja teised sarnase taustaga kurjategijad – kelle hingel on vägistamised, lapspornograafia ja raskete vigastuste tekitamine – pääsevad puhtalt või väga kerge karistusega.

28. aprillil 2025 oli Shiloh Hendrix mänguväljakul koos oma 18-kuuse pojaga, kui kaheksa-aastane Somaalia päritolu poiss varastas tema mähkmekotist õunapüree-kotikese. Hendrix ja poisi isa Shire Jimale jooksid lapsele järele, et asi tagasi saada. Jimale väitel ütles Hendrix lapsele mitu korda „keelatud sõna“ nigger.

Kui Hendrix oli varastatud eseme kätte saanud, lähenes talle teine Somaalia migrant Sharmake Omar, kes filmis teda luba küsimata, ahistas teda ja nõudis, et ta ütleks sama sõna ka temale. Omar ise kordas seda sõna mitu korda. Hendrix vastas uhkelt. See lühike vastasseis sai aluseks mitmepäevasele kohtuprotsessile, mis kulutas aega, raha ja õigussüsteemi ressursse.

Rochesteri linnaprokurör Michael Spindler-Krage esitas Hendrixile kolm süüdistust korrarikkumises. Kohtusse jõudis neist kaks: üks sõnade ja käitumise eest arengupeetusega Somaalia lapse suhtes ja teine Omarile suunatud sõnade eest. Vandekohus mõistis Hendrixi süüdi ainult Omariga seotud episoodis. Kohtunik Christa M. Daily määras talle 90-päevase tingimisi vanglakaristuse, 1000-dollarilise trahvi ja 200 tundi ühiskondlikku tööd.

Sama kohtunik on aga tuntud oma leebuse poolest päris kurjategijate suhtes. Näiteks Thomas Lee Meyer, kes mõisteti süüdi neljas lastepornograafia kuriteos (ohvrid olid 6–8-aastased), sai karistuseks vaid 100 tundi ühiskondlikku tööd ja katseaja. 64-aastane Paul Collopy, kes tunnistas end süüdi üheksa-aastase tüdruku korduvas seksuaalses ründamises, pidi veetma vaid 30 päeva kinnipidamiskeskuses, kust tal lubati isegi tööle käia. Trashun Haywood, kes pussitas relvastamata meest nii raskelt, et haiglas tuli rakendada elupäästvaid meetmeid, pääses 4,5-aastasest vanglakaristusest, sest ta olevat tegu kahetsenud.

Sharmake Omar ise ei olnud samuti süütu kõrvalseisja. 2022. aastal süüdistati teda koos teise migrandiga 16-aastase kasuperest põgenenud tüdruku vägistamises. Tüdruk leiti unepuuduses, dehüdreerituna ja näljasena; kahtlusalused olid röövinud tema kingad, et ta ei saaks põgeneda. Prokuratuur venitas tookord kohtusseandmisega ja viimaks lõpetas asja „õigluse huvides“. Varem, 2020. aastal, ründas Omar koos kaaslasega 16-aastast autojuhti, viskas kiviga autot ja ähvardas kõrvalseisjat noaga. Omar pääses vaid viienda astme rünnaku süüdistusega, mis muudeti korrarikkumiseks, ja sai 200-dollarilise trahvi – neli korda väiksema kui Hendrix.

Kohtuprotsess ise oli täis ebatavalisi detaile. Kuueliikmeline vandekohus koosnes valgetest (neli naist, kaks meest), üks asendusliige oli aasialane. Nad arutasid peaaegu 9 tundi juhtumit, mis kestis vaid mõni minut. Kohtunik Daily andis vandekohtule juhised, mis käskisid kontrollida oma „implitsiitseid eelarvamusi“ – kasutades vasakäärmusliku „kriitilise rassiteooria“ sõnavara – ja jättis välja kõik sõnavabaduse argumendid, millele oli rõhunud kaitsja Brian Karalus. Kohtunik Daily katkestas advokaati korduvalt, rääkis talle peale ja karjus. Kui Karalus ristküsitles Jimale’i, teeskles mees kahe tõlgi abil, et ei saa aru – kuigi prokuratuuriga rääkis ta vabalt ja detektiiv kinnitas, et Jimale oskab inglise keelt. Tom Hennessy pildistas Jimale’i väljaspool kohtumaja prokuröridega rõõmsalt vestlemas.

Prokuratuur ei kutsunud tunnistajaks Omarit – ilmselt tema kuritegeliku mineviku tõttu. Karalus üritas Jimale’i tunnistust kummutada, näidates, et mees oli valetanud oma GoFundMe annetuskampaania kohta. Kohtunik Daily väitis seejuures valesti, et tõendite autentimise reegel kehtib ainult prokuratuurile. Ta püüdis ka kasutada ammuunustatud „võitlussõnade“ (fighting words) doktriini, väites, et „keelatud sõna“ võis olla mõeldud „vägivaldse reaktsiooni esilekutsumiseks“ – olenemata asjaolust, et USA ülemkohus on ligi 80 aastat sellised argumendid kõrvale heitnud.

Pärast süüdimõistmist tekkis GoFundMe annetuskeskkonnas Shiloh Hendrixi võltskonto, mille looja Jamell Lewis postitas video, kus ta naeruvääristas valgeid ja tunnistas pettust. Sõnavabaduse eest seisvad organisatsioonid, sealhulgas FIRE, ei tulnud Hendrixile appi, kuigi neile saadeti kõik vastavad materjalid.

Shiloh Hendrixi juhtum näitab tema toetajate sõnul selgelt topeltstandardit: valge ema, kes reageeris vargusele ja provokatsioonile, peab kandma karistust, samal ajal kui vägistajad ja lastevastaste kuritegude toimepanijad pääsevad kergelt või koguni puhtalt.