Muusik ja kirjanik Tõnu Trubetsky soovitab Postimehes, et eestlased võiksid rohkem kasutada traditsioonilisi mõõtühikuid nagu toll, vaks, jalg, verst ja penikoorem. Tema arvates võiks neid tunda kooliõpilased ja neil oleks oma roll ka käsitöös või kogukondliku identiteedi loomisel.

“Eestimaal ehk Maavallas on alati olnud tugev side oma rahvusliku teadvusega, mis on ajalooliselt väljendunud keeles, kultuuris ja pärimustes,” rõhutab Trubetsky.

Muuhulgas aitaks Trubetsky sõnul veelgi enam pärimust säilitada vanade Eestimaa ja Liivimaa mõõtühikute meenutamine. “Taasavastatud vanad Eestimaa ja Liivimaa mõõtühikud aitaksid tugevdada meie rahvuslikku uhkust ja identiteeti, näidates, et Eesti on oma mineviku üle uhke ja hoiab ning austab oma pärimust,” leiab muusik.

Trubetsky annab ka ülevaate minevikus Eesti- ja Liivimaal levinud pikkusmõõtudest:

• 1 punkt = 0,176 mm
• 1 liin = 12 punkti = 2,117 mm
• 1 toll = 12 liini = 2,540 cm
• 1 rusikas = 4 tolli = 10,160 cm
• 1 vaks = 8 tolli = 20,320 cm
• 1 jalg = 12 tolli = 30,480 cm
• 1 kaabeltau = 185,2 m
• 1 verst = 500 sülda = 1066,818 m
• 1 penikoorem võrdub 3 500 süllaga = ca 7,468 km

Trubetsky sõnul annaks ajalooliste mõõtühikute taasavastamine võimaluse näha maailma teistsuguse nurga alt ning paremini mõista, kuidas meie esivanemad maailma tajusid.

Eesti ajaloos on traditsioonilised mõõtühikud mänginud olulist rolli kaubanduses, ehituses, põllumajanduses ja igapäevaelus. Nende kasutusele võtmine tänapäeval võimaldaks tugevdada eestlaste identiteeti ning tutvustada nooremale põlvkonnale oma juuri ja kultuuri.

“Käsitöö on oluline osa Eesti kultuurist, ja vanu mõõtühikuid on hea kasutada kohalikes käsitööprojektides või traditsioonilistes retseptides, kus täpne mõõtmine on oluline, või kohalike toodete turustamisel, et rõhutada nende päritolu,” leiab Trubetsky.

Vanade mõõtühikute taaselustamine võiks olla osa ka haridussüsteemist, aidates õpilastel paremini mõista mineviku ühiskonnaelu ja majandust ning tutvustades ajaloolisi mõõtühikuid matemaatika ja ajaloo kontekstis, leiab Trubetsky. Samuti võiks traditsiooniliste mõõtühikute kasutamine anda palju juurde erinevatele kultuurisündmustele ja pidustustele ning tugevdada kogukondlikke sidemeid.

Tõnu Trubetsky ettepanek on üks võimalus tugevdada Eesti rahvuslikku identiteeti ning hoida ja austada meie pärimust. Vanade mõõtühikute taasavastamine aitaks kindlasti hoida ja kaitsta Eesti kohalikke omapärasid. Tänapäeval õpitakse vanu mõõtühikuid näiteks waldorfkoolides.