Vaikse ookeani piirkonna kodanikuühendused süüdistavad Euroopa Liitu Uus-Kaledoonia põlisrahva kanakkide huvide eiramises, sest nende sõnul sõlmiti strateegiliste maavarade kasutamist puudutav kokkulepe põlisrahva piisava osaluseta. 3. novembril avaldas Vaikse ookeani Saarte Uudisteagentuur PINA teate, mille kohaselt mõistavad 26 Vaikse ookeani ja rahvusvahelist kodanikuühendust hukka Euroopa Liidu ning Uus-Kaledoonia valitsuse vahel 20. oktoobril sõlmitud nikli- ja koobaltikoostöö memorandumi. Ühenduste hinnangul võib kokkulepe süvendada koloniaalajast pärinevat ebavõrdsust ning kahjustada kanakkide õigust ise otsustada oma pärandmaade ja loodusvarade tuleviku üle.

Kokkulepe allkirjastati Nouméas Euroopa Komisjoni asepresidendi Stéphane Séjourné, Uus-Kaledoonia valitsuse presidendi Milakulo Tukumuli ning maavarade ja energeetika eest vastutava valitsusliikme Alcide Ponga osalusel. Selle eesmärk on arendada Euroopa Liidu ja Uus-Kaledoonia koostööd strateegiliste toorainete väärtusahelas, eelkõige nikli ja koobalti valdkonnas. Koostöö hõlmab investeeringuid, maavarade kohalikku töötlemist, energia- ja transporditaristut, spetsialistide väljaõpet ning teadus- ja arendustegevust. Järgmise sammuna kavandatakse kuue kuu jooksul tegevuskava koostamist.

Euroopa Liidu jaoks on piirkond oluline strateegiline partner. 2024. aastal oli Uus-Kaledoonia maailma suuruselt viies niklitootja, andes 3,1 protsenti kogu maailma toodangust. Nikkel ja koobalt on olulised tööstusmetallid, mida kasutatakse muu hulgas rohetehnoloogias, akude tootmises ja erinevates kõrgtehnoloogilistes tööstusharudes. Euroopa Liit otsib võimalusi vähendada sõltuvust üksikutest välistarnijatest ning mitmekesistada strateegiliste maavarade tarneahelaid.

Vaikse ookeani ühendused aga leiavad, et ei tohi kõrvale jätta põliselanike muresid. Oma avalduses viitavad nad 2025. aasta aprillis toimunud Vaikse ookeani rahvaste missiooni raportile, milles kirjeldati kanakkide ja põlismaade traditsiooniliste omanike jätkuvat majanduslikku kõrvalejäetust. Näitena tuuakse Thio piirkond, kus niklit on kaevandatud juba üle sajandi, kuid kohalikud elanikud ei ole ühenduste hinnangul saanud kaevandustööstuse loodud jõukusest õiglast osa. Nende sõnul on piirkonna teed endiselt halvas seisukorras, samal ajal kui kohalike kogukondade ees seisavad tööpuudus, vaesus ja piiratud ligipääs majanduslikele võimalustele.

Kanakid on Uus-Kaledoonia põlisrahvas ning territoorium kuulub Prantsusmaa koosseisu. Iseseisvusvaidlus pole aastakümnete jooksul lahendust leidnud. 2021. aasta iseseisvusreferendumil osales vaid 43,9% valimisõiguslikest elanikest, sest iseseisvusliikumine oli kutsunud üles hääletust boikoteerima. Boikoti taga oli muu hulgas protest Prantsusmaa otsuse vastu korraldada hääletus ajal, mil kanaki kogukond oli koroonapandeemia ohvrite tõttu traditsioonilises leinaperioodis. Kuigi referendumil osalenutest hääletas valdav enamus Prantsusmaa koosseisu jäämise poolt, ei pidanud iseseisvusliikumine sellist tulemust poliitiliselt legitiimseks.

26 organisatsiooni nõuavad nüüd Prantsusmaa valitsuselt, Euroopa Liidult ja Uus-Kaledoonia valitsuselt kokkuleppe täieliku teksti, sealhulgas lisade ja sellega seotud kohustuste avaldamist ning selle majanduslike, sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja poliitiliste mõjude sõltumatut hindamist. Samuti soovitakse konkreetseid ja kontrollitavaid tagatisi kohaliku töötlemistööstuse arendamiseks, töökohtade säilitamiseks, noorte väljaõppeks ning kaevandamisest saadava majandusliku lisandväärtuse õiglasemaks jaotamiseks. Eriti oluliseks peetakse seda, et kokkuleppe rakendamise otsustamisse kaasataks sisuliselt nii kanaki poliitilised esindajad kui ka traditsioonilised võimuorganid ehk pärimuslikud juhid.