Sotsiaalmeediaportaalis X, mille juhiks ja omanikuks on Elon Musk, toimuvad märkimisväärsed muutused. Vasakpoolsete moderaatorite poolt varem blokeeritud kasutajad on hakanud taas aktiivselt portaali naasma. Endiselt ootab oma konto taastamist aga American Renaissance‘i asutaja Jared Taylor, kes on aastakümneid seisnud USA valgete õiguste eest. Tayloriga tehtud intervjuu pakub põhjalikku sissevaadet tema vaadetesse paljudel eri teemadel.
Saatejuht Josh Lekach rõhutab, et Wikipedia artikkel ja Google’i otsingud maalivad Taylorist täiesti vale pildi. Akadeemilise taustaga Yale’i lõpetanud uurijat kujutatakse ekslikult kui valgete ülemvõimu nõudjat, kuid tegelikkuses seisab ta USA valgete õiguste eest. Lekach loodab, et intervjuu kaudu õnnestub pälvida Elon Muski tähelepanu ning taastada Taylori konto X-s.
Intervjuus tõstatatakse mitmeid teemasid, muuhulgas valgete kogukondade väljarännet USA piirkondadest, kus poliitilised ja demograafilised muutused on viinud kriminaalsuse kasvule. Taylor väljendab muret selle üle, kuidas ühiskond on muutunud, käsitledes poliitikas ignoreeritavaid probleeme, nagu immigrantide kuritegevus ja kultuurilised erinevused. Näiteks Portlandist ja San Franciscost liiguvad ettevõtjad minema rassilise muutuse tagajärjel.
Põhjus on poliitikas, mis pigistab silmad kinni immigrantide kuritegevuse ja kultuuriliste erinevuste suhtes, leiab Taylor. “Ma usun, et see on seotud tahtmatusega tunnistada, et ei saa oodata kõikide rasside esindajatelt täpselt samasugust käitumist kohe pärast piiride ületamist,” viitab ta.
Saatejuht ja Taylor arutlevad ka demoraliseerunud politseinikest, kes ei näe mõtet kurjategijate tagaajamises, kui karistused on leebed ja kuriteod korduvad. Taylor väljendab muret valgete ühiskonnas leviva “patoloogilise altruismi” üle, kus valged tunnevad üleliigset empaatiat ning võtavad endale süü tõrgete eest, mille tulemusel kaotatakse standardid ja vähendatakse nõudmisi. See on psühholoogiline ohvriroll.
Patoloogiline altruism ilmneb näiteks sellisel viisil, kus vähemusgruppide võrdsustamise nimel loobutakse standarditest. Jared Taylor toob intervjuus esile, kuidas esimene sarnane poliitika oli affirmative action, mis tähendas standardite langetamist ülikooli sisseastumisel. Tema sõnul kahjustas see tegelikult andekamaid tumedanahalisi. Taylor käsitleb süsteemse rassismi kontseptsiooni kui ettekäänet, mis takistab rassiliste erinevuste arutelu.
Eeldusel, et ilma rassismita oleks kõigist rassidest sama palju teadlasi ja õpetlasi, tekib arutelu “süsteemse rassismi” olemasolu üle. Varem mõisteti rassismi tagakiusamisena, kus inimesed tahtlikult panid toime diskrimineerivaid tegusid. Nüüd aga väidetakse, et süsteem ise võib olla rassistlik. “See on voodoo-mõtlemine,” leiab Taylor. See on tema sõnul tekkinud sellest, et eitatakse ilmselget tabu: rassilisi erinevusi võimekustes.
Saatejuht, kellel olid elu suurema osa jooksul väga liberaalsed vaated, jagab, kuidas elukogemus ja laste saamine on muutnud tema arusaamu ning pannud teda kahtlema senistes veendumustes. Ta kasvas üles millenniumi-põlvkonna esindajana USAs, mäletab Michael Jacksoni laule ja õppis austama ning võrdselt kohtlema kõiki. Laste saamine lisas tema elule sügavust ja aitas mõista, et valitsev maailmavaade on rajatud valedele alustele. Intervjuu Jared Tayloriga pakub mitmekülgset vaadet teemadele, mis on tõstatanud küsimusi nii X-i kasutajaskonnas kui ka laiemas ühiskonnas.
Jared Taylor meenutab, kuidas noore liberaalina ülikoolis 1969. aastal pani teda järele mõtlema, kui tema kaaslased pidasid suureks võiduks, et liberaalsete tudengite survel tühistati tunnustatud psühholoogi Arthur Jenseni loeng. Jensen oli esitanud tõendeid valgete ja mustade IQ-erinevuste kohta. Taylor oli noore liberaalina veendunud, et Jensenil pole õigus, kuid ei nõustunud sellise kohtlemisega, kus oponendil ei lastud isegi oma argumente esitada.
