2025. aasta algus on toonud kaasa uued pealetungid nii Venemaa kui ka Ukraina vägede poolt, mis näitab, et kumbki pool ei oota lähitulevikus tõsiseid rahuläbirääkimisi. Olulised arengud ulatuvad põhjas asuvast Kurski rindest kuni rahutu Ida-Donbassi ja lõunasektorini, tõotades üha uusi üllatusi selles kurnavas konfliktis.

Ukraina väed on Kurski oblastis alustanud olulist taktikalist rünnakut, edenedes Sudža lähistel kuus kilomeetrit kirde suunas. Tugevdatud kompanii koos tankide ja miinipuhastusmasinatega on läinud pealetungile, et laiendada oma tugipunkti ida suunas. Teated väiksematest rünnakutest perimeetri ulatuses viitavad võimalikele laiematele plaanidele, mille eesmärk võib olla muuta see piirkond suuremate rünnakute stardiplatvormiks.

Samal ajal on Vene väed koondanud jõupingutused Sudžast lõuna poole, liikudes aeglaselt Mahnovka ja Bolšoje Soldatskoje suunas. Ukraina manöövrid põhja suunas võivad püüda neid positsioone tiivalt haarata ja saavutada kontroll tähtsate kõrgendike üle. Teated Ukraina rünnakutest Kurski ja Belgorodi oblastis viitavad katsetele Vene vägesid hajutada. Kuigi ulatuslik pealetung oleks talveoludes keeruline, sunnib Venemaa kaitsepositsioonide laialivenitamine juba iseenesest Moskvat reageerima.

Kõige intensiivsemad lahingud jätkuvad Donbassis, kus Vene väed on suurendanud rünnakuid Pokrovski piirkonnas. Nende fookus on selge: katkestada varustusliinid, mis ühendavad Kostjantõnivkat Dniproga, rünnates Pokrovskit kaitsvate Ukraina vägede põhja- ja lõunatiiba. Ukraina kaitse tugineb kogenud brigaadidest koosnevale tugevdatud korpusele, mille reservjõud on valmis vasturünnakuteks.

Teistes Donbassi piirkondades on olukord endiselt habras. Velõka Novosilka piirkonnas on Ukraina väed taandunud tugevamatele kaitsepositsioonidele, kuid varustusliinid jäävad ohuks. Vasturünnak ühel või mõlemal tiival on peagi tõenäoline. Kurahhove piirkonnas korraldavad Ukraina väed taandudes vastupanu, et tugevdada järgmist kaitseliini.

Donbassi põhjaosas, Siverski ja Toretski piirkonnas, on Ukraina väed korraldanud lokaalseid vasturünnakuid, kuid seisavad silmitsi pideva survega. Moskva järkjärguline edasitung Kupjanski ja Ternõi piirkonnas jätkub aeglaselt, aga püsivalt.

Lõunas on Venemaa üritanud tagasihoidlikku pealetungi Orihhivist lääne poole, et potentsiaalselt seda piirkonda ümber piirata. Siiski on Ukraina väed, sealhulgas hästi varustatud mehhaniseeritud brigaadid, need katsed tõhusalt tagasi tõrjunud. Dnepri jõel jätkub võitlus saarte üle Hersoni lähistel, kus Vene droonid keskenduvad terrori külvamisele tsiviilelanikkonna seas.

Ukraina lõunakaitse, kuigi stabiilne, püsib valvel suuremate rünnakute võimaluse suhtes. Vene juhuslikud rünnakud Dnipro ja Huljaipole vahelisel kaarel pole siiani tõsist edu saavutanud.

Strateegilised õhu- ja raketikampaaniad jätkuvad. Ukraina droonide regulaarne kasutamine koos täppisrakettidega koormab Venemaa õhukaitset. Mirage 2000 hävitajate saabumine ja eeldatav Gripen-hävitajate kasutuselevõtt Meteor-tüüpi rakettidega võivad aeglaselt, kuid kindlalt kallutada õhujõudude tasakaalu Ukraina kasuks.

Mereväes on Ukraina innovaatiline droonide kasutamine nõrgestanud Vene Musta mere laevastiku mõjuvõimu. Hiljutised Vene helikopterite allatulistamised ukrainlaste poolt viitavad uutele võimalustele, sealhulgas droonilaevastikele, mis võiksid tulevikus sihtida Vene allveelaevu ja kaldapositsioone.

Aasta alguse lahingute intensiivistumine näitab, et mõlemad pooled valmistuvad pikaks ja kurnavaks talveks. Ukraina jaoks on võtmetähtsusega kriitiliste rindelõikude hoidmine, eriti Donbassis ja Kurskis, sundides Moskvat jääma reaktiivseks. Kui Kiiev suudab edasi arendada oma õhu- ja mereväevõimekusi, võib kevadel oodata olulisi läbimurdeid operatiivtasandil.

Kuigi konflikt on kaugel lahendusest, õõnestab Ukraina vastupanu jätkuvalt Moskva lootust kiirele võidule.