Ukraina üksusi on saadetud Sumõ ja Kurski rindelõikudesse suuremates formatsioonides kui kunagi varem – pataljonide asemel tegutsevad nüüd brigaadid. Ometi on need brigaadid kohati kriitiliselt alatreenitud. Selle otsuse vilju lõigatakse praegu mitte ainult eesliinil, vaid kogu operatiivses sügavuses. Vene õhuvägi pommitab Sumõ oblastit sisuliselt takistusteta, kasutades suunatud liugpomme (UMPK), millest osa on termobaariliste lõhkepeadega. Ukraina õhutõrjevõimekust kiidavad küll lääne eksperdid alates 2022. aasta veebruarist, kuid reaalsuses ei takista see Venemaa üleolekut õhuruumis Kirde-Ukrainas.

Sellegipoolest õnnestus kohalikel Ukraina üksustel sel nädalal saavutada piiratud läbimurre – 225. iseseisev polk, tegutsedes de facto korpuse reservina, hävitas täielikult ühe Vene rünnakugrupi. Eraldi Ukraina raketirünnak tabas strateegilist sihtmärki Volodõmõrivka lähistel. Mõlemal poolel võetakse raskeid kaotusi logistikal: droonid ründavad varustusmasinaid Nova Sitši ja Oleksijivka kandis, Vene õhurünnak tabas Ukraina vägesid Mohrõtsia lähedal asunud metsas. GMLRS-löögiga hävitati taas Vene 155. merejalaväebrigaadi staap Rõlskis, halvates tõenäoliselt nende juhtimisahela.

Briti luure andmetel on Kurski piirkonda saadetud 11 000 põhjakorealasest vähemalt 6000 hukkunud. Vene poole kaotused ulatuvad 25 200 surnu või raskelt haavatuni ja 36 200 haavatuni. Peale selle on Ukraina võtnud vangi 983 Vene sõdurit.

Kupjanski rindel üritasid Vene üksused edasi tungida Krasne Perše kandist, ent tõrjuti tagasi. Samas suudeti liikuda kuni kaks kilomeetrit läände Dvorõtšnast. Oskili jõe sillad on vaheldumisi purustatud ja taastatud – Ukraina rajab uusi, Vene väed hävitavad need peagi.

Siverski rindel on Ukraina väed pidanud Bilohorivkat kolm aastat – alates 2022. aasta kevadest, mil Vene väed ei suutnud ületada Siverski Donetsi jõge. Kuid alates aprillist on Vene väed aeglaselt surunud edasi – kahe kuuga kolmkümmend kilomeetrit, mis näitab kaitseliini nõrkust. Ühes operatsioonis kasutas Vene dessantgrupp 19 mootorratast ja kolme bagi, et vallutada Ukraina positsioon käigult. Kõik masinad hävitas Ukraina 10. mägibrigaadi droonituli – 18 venelast sai surma, viis haavata, kolm alistus droonile. Üks haavatud Ukraina sõdur evakueeris end ise, ronides maapealsele droonile, mis vedas väikest haagist.

Tšasiv Jari all kasutasid Vene väed taas TOS-1 termobaarseid rakette. Ukraina ründedroonid tabasid logistilisi sihtmärke, kuigi osa neist tabati ka Vene droonidega. Ukraina teatab, et mais hävitati kokku 3500 Vene logistikaühikut. Donetski oblastis kukkus üks Vene Su-25 õhurünnaku käigus alla.

Toretski rindel tegutses Ukraina 100. brigaad edukalt droonidega, sealhulgas Yablunivka pommitamises. Droonidega varitsusrünnakud, mille Ukraina võttis kasutusele juba 2024. aastal, on nüüd ka venelaste poolt omandatud ja kasutuses Pokrovski lähedal. Mõned Vene sõjavangid olevat kartnud hukkamist. Azovi 12. rahvuskaardi brigaadi sõdur jäädvustas foto linnupesast, mis oli punutud kiudoptilisest kaablist ja looduslikest materjalidest – kõnekas sümbol sõja tehnoloogilisest iseloomust.

Pokrovski kandis hävitati Vene väed rakettide ja suurtükitulega kohe, kui nad Malõnivkas sõidukitest väljusid. GMLRS-rünnak tabas Vene kolonni 45 km eesliinist tagapool, tappes vähemalt 20 sõdurit. Ukraina luure tuvastas 2S7 „Pion“ suurtüki ja selle laskemoonamasina – sihtmärk sai pihta, ilmselt BM-30 „Smerch“ süsteemist. 2S7 ulatus on suur, kuid need on raskesti leitavad; teadaolevalt on Venemaa kaotanud vähemalt 35 neist. Põhja-Korea tarnib lisaks 170 mm Koksan-tüüpi kahureid – 120 on juba saabunud, 120 veel tulemas. Sel relval on ainuõiguslik laskemoon, mida toodab vaid Põhja-Korea.

Droonimüür, mis tuvastab ja tõrjub vastase liikumist, on välja ehitatud 15 km sügavuselt ja laieneb 40 km piirini. Plaanis on seda pikendada kuni 100 km kaugusele.

Komari rindel pommitati Ukraina positsioone Horikhove põhjas ning Vene dessantliin liikus edasi. 21 raketti langes Komari idaossa. Pärast Odradne kaotust suruti Ukraina väed Komarisse, kus Vene väed tungisid ka küla sisse. Sel nädalal liikus Vene rinne veel 9 km kitsal frondil edasi Zaporižžja suunas. Vasturünnakuid Ukraina poolt ei toimunud – see näitab tõsist reservide ja koostöö puudust sektoris.

Zaporižžja rindel suutis Ukraina tabada kahte Vene õhutõrjesüsteemi – Pantsõr ja Tor. Üks rakett vastas, kuid ei tabanud sihtmärki.

Hersoni kandis ründas Venemaa nädalaga 2314 drooniga, neist 906 lendas otse Hersoni linna pihta. Kuigi mõnes droonis kasutati fiiberoptilist juhtimist, töötasid enamik siiski raadiosagedusel – ning Ukraina elektrooniline sõjapidamine neutraliseeris neist 71%, sealhulgas 744 (82%) Hersonit rünnanud droonidest. Lisaks tulistas Vene suurtükivägi mais 10 000 mürsku, tappes 25 ja vigastades 212 inimest. Ukraina tabas edukalt Vene laskemoona- ja kütusehoidlaid, mida kasutati ka droonide lennutamiseks.

Mustal merel tabas Vene tiibrakett Ukraina naftapuurtorni, väites et see oli kasutusel militaarbaasina. Ukraina eitas, kuid kinnitas torni kasutust muudel eesmärkidel. Tegemist oli vähemalt üheteistkümnenda rünnakuga selle vastu. Vastuseks kasutas Ukraina meredroone, mis lasid õhku ühe Vene gaasitorni.

Ukraina näitab eesliinil leidlikkust ja vastupidavust, eriti droonisõjas. Kuid mitmetes rindelõikudes on juhtimine katkendlik ja strateegiline koordinatsioon nõrk. Vaprus ei asenda juhtimisvõimet.