30. septembril 2026 lahkusid viimased USA väed Iraagist, lõpetades seal enam kui kaks aastakümmet kestnud Ameerika Ühendriikide sõjalise kohaloleku. USA Keskväejuhatuse teatel lõpetati samal päeval Erbili lennubaasist viimaste vägede ja varustuse lahkumisega operatsioon Inherent Resolve Iraagis. USA sõjaline juhtimisstruktuur jätkab tegevust nüüd Jordaaniast, kust toetatakse Islamiriigi vastast tegevust Süürias.

Iraagis tähistab see 2003. aasta märtsis alanud sõjalise sekkumise pika lõpu punkti. President George W. Bushi administratsiooni juhitud USA ja tema liitlased tungisid Iraaki 2003. aastal ning kukutasid Saddam Husseini valitsuse. Pärast esialgset sõda järgnes okupatsioon, vastuhakk USA vägedele ning aastaid kestnud partisanisõda. USA väed lahkusid esimest korda 2011. aasta detsembris, kuid tulid 2014. aastal Iraagi valitsuse kutsel tagasi pärast Islamiriigi kiiret pealetungi.

Kuigi Washington püüdis sõjalise jõu abil kujundada kogu Lähis-Ida poliitilist korda, oli tulemuseks kaos. Rahvusvahelise õigusega vastuolus olnud 2003. aasta sissetung ja sellele järgnenud okupatsioon tõid kaasa Iraagi riigi lagunemise, sektantliku vägivalla ning Islamiriigi esiletõusu. USA vägede lahkumine on seetõttu ajalooline murdepunkt.

Iraagi jaoks on sündmusel tugev sümboolne tähendus. Peaminister Ali al-Zaidi lausus, et 1. oktoober tähistab uut etappi, mil Iraagi territoorium on vaba võõrvägedest. Iraagi valitsus kavandas lahkumise tähistamiseks neli riiklikku puhkepäeva ehk „suveräänsuspäeva“. 30. septembril toimusid Bagdadis ka sõjaväeparaadid ning Iraagi võimud rõhutasid, et riigi julgeoleku eest vastutab nüüdsest täielikult Iraagi enda riik. Iraagi relvajõudude juhataja Sabah al-Numani sõnul algab pärast USA juhitud koalitsioonivägede lahkumist uus suhete ajajärk, mida peaksid iseloomustama vastastikune austus, Iraagi täielik suveräänsus ja sõltumatu otsustamine.

Muidugi rõõmustavad ka USA vastu võidelnud. Liikumise Islamivastupanu Iraagis üks komandöridest, Abu Mojtaba al-Yasir sõnas, et tegemist on „ajaloolise võiduga“ ja Ameerika projekti „purustava kaotusega“. Tema sõnul tähistab 30. september Iraagi ajaloos „musta lehekülje“ ümberpööramist ning tõestab, et riigi suveräänsust ei saa tagada võõrväed, vaid Iraagi enda vastupanu ja rahva tahe.