Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis arreteeriti 1. juulil tegevteenistuses olev õhuväe major Jason Watson, kes Kapitooliumi juures toimunud meeleavaldusel nõudis president Donald Trumpi ja asepresident J. D. Vance’i tagandamist. Tema sõnul korraldas president rünnakud Iraanis ja Venezuelas, rikkudes USA põhiseadust.

Watson on teeninud sõjaväes 17 aastat ning töötab logistika valmidusohvitserina.

Ta osales Kapitooliumi treppidel toimunud pressiüritusel, mille korraldas kodanikuliikumine nimega „Removal Coalition“. Watson viibis sündmusel USA õhuväe vormis ning pidas avaliku kõne, milles süüdistas Trumpi administratsiooni nii sise- kui välispoliitilistes vigades. Enne kinnipidamist hoidis Watson silti tekstiga „Tagandada. Süüdi mõista. Eemaldada.“ ning esines avaldusega, milles ta kritiseeris USA sõjalisi operatsioone välisriikides, sealhulgas rünnakuid Iraanis ja Venezuelas.

Oma kõnes väitis Watson, et nimetatud sõjalised operatsioonid on toimunud ilma kongressi selge heakskiiduta ning kujutavad endast USA põhiseaduse võimude lahususe põhimõtte rikkumist. Tema sõnul on tegemist „põhiseadusvastase võimuhaaramisega täidesaatva võimu poolt“. Watson tõi esile ka, et need operatsioonid on toonud kaasa 13 teenistusliikme surma ja sadade vigastusi.

Pärast kinnipidamist anti Watson üle sõjaväevõimudele ning ta viidi Washingtoni lähedal asuvasse sõjaväebaasi Joint Base Anacostia–Bolling, kus teda hoitakse sõjaväelise uurimise all.

USA õhuvägi kinnitas, et algatatud on ametlik uurimine võimalike rikkumiste osas. Watsonile võidakse esitada süüdistusi sõjaväekoodeksi alusel, sealhulgas ülemuste ja riigijuhtide suhtes lugupidamatute avalduste tegemine, käskude ja teenistuseeskirjade rikkumine, ohvitseri väärkäitumine. Süüdimõistmise korral võib teda oodata teenistusest vabastamine, pensioni kaotus ning vanglakaristus.

Sõjaväelised allikad on kinnitanud, et juhtum võib jõuda sõjakohtusse ning kujuneda üheks tõsisemaks sisekonfliktiks sõjaväe ja poliitilise juhtkonna suhetes viimastel aastatel. Juhtum on tekitanud ka reaktsioone veteranide ja kodanikuühenduste seas, kellest osa on väljendanud toetust Watsoni seisukohtadele.

Watsoni edasine saatus sõltub nüüd sõjaväelise uurimise tulemustest ning võimalikust sõjakohtumenetlusest, mis võib otsustada nii tema karjääri kui ka 17-aastase teenistuse jooksul kogutud hüvede saatuse.