Mitmed kommentaatorid väidavad, et Iisrael aitas korraldada või ära kasutada kümnete tuhandete migrantide massilist sissetungi Marokost Hispaania Põhja-Aafrika eksklaavi Ceutasse. Iisrael on olnud Hispaaniaga vaenujalal seoses kriitikaga Gaza sektoris toimepandud genotsiidi ja sõjakuritegude osas.
Viimastel päevadel tungis üle riigipiiri Ceutasse umbes 50 000–60 000 inimest, mis võrdub ligikaudu 70%-ga eksklaavi tavapärasest elanikkonnast. Kohalikud võimud tunnistasid, et olid võimetud ootamatut migranditulva peatama. Kriisis, mida peetakse Euroopa Liidu ajaloo suurimaks massiliseks migrandirünnakuks, hukkus vähemalt 86 inimest, kellest paljud uppusid või said surma piiripunktides tekkinud rüselustes.
Hispaania on olnud Iisraeliga vaenujalal Gaza ning Iraani sõdade tõttu. Madrid tunnustas 2024. aasta mais Palestiina iseseisvust, süüdistas Iisraeli Gaza genotsiidis, kutsus alaliselt tagasi oma suursaadiku Iisraelist ning 2026. aastal sulges oma õhuruumi USA lennukitele, mis osalesid rünnakutes Iraani vastu. Iisraeli välisminister Gideon Sa’ar süüdistas Madriidi „türannide poolel seismises“.
Iisraeli ametnikud ja kommentaatorid reageerisid kriisile irooniliselt ja rõõmsalt. Iisraeli suursaadik ÜRO-s Danny Danon kirjutas X-is: „Hispaania, kes ei jäta kunagi kasutamata võimalust Iisraeli õpetada, on Ceutas välja kuulutanud eriolukorra immigratsioonipoliitika kriisi tõttu. Võib-olla peaks ta enne meile loengute pidamist selgitama maailmale, miks ta ikka veel haldab Aafrikas koloniaalseid eksklaave.“ Hispaania transpordiminister Óscar Puente vastas: „Noh, kõik näib muutuvat üsna selgeks.“
Iisraeli riikliku julgeoleku minister Itamar Ben-Gvir aga õnnitles peaminister Pedro Sánchezt „sügava pühendumuse eest immigratsiooni ja ‚inimliku mitmekesisuse‘ vastuvõtmisele“ ning soovitas avada uksed Gaza elanikele. Ajakirjanik Edy Cohen nimetas sissetungi „jumalikuks karistuseks“ Iisraeli lipu rüvetamise eest Pamplonas ning hoiatas, et samad noored võivad peagi Madridis ja Barcelonas tänavatele tulla. Mitmed Iisraeli arvamusliidrid nõudsid isegi Ceuta ja Melilla üleandmist Marokole või Hispaania territooriumi jagamist.
Samal ajal on Iisraeli ja Maroko suhted paranenud 2020. aastal sõlmitud Aabrahami kokkulepete järel. Juba 2019. aastal vihjas Benjamin Netanyahu poeg Yair, et tema isa võiks rahastada Hispaanias mittetulundusühinguid, mis nõuavad Ceuta ja Melilla loovutamist. Iisraeli-meelsetes mõttekodades on kõlanud üleskutseid aidata Marokol eksklaavid tagasi saada, karistamaks NATO liikmesriiki, kes on „korduvalt valinud takistamise“.
Seega näevad kommentaatorid kriisi ajastust, Maroko poolel toimunud riigipiiri avamist ning Iisraeli ringkondade pidulikku reaktsiooni mustrina, mis sobitub mustrisse, kus Iisrael võttis nõuks Hispaaniat karistada. Hispaania peaminister Sánchez on samal ajal sattunud kriitika alla mitmete Euroopa liidrite poolt, kes süüdistavad tema leebet immigratsioonipoliitikat, sealhulgas hiljutist 500 000 ebaseadusliku immigrandi legaliseerimist.
