Tšehhis tulevase D35 kiirtee trassil tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele 2200 aasta vanuse hiiglasliku keldi asula. Leid on Tšehhi arheoloogias oma mastaabilt ja olemuselt enneolematu. Kuid sealt leitud merevaik muudab avastuse eriliselt tähendusrikkaks ka siin, Läänemere kallastel – see kinnitab meie esivanemate, aestide, seotust toonase Euroopa võimsa kaubandusvõrgustikuga.

Hradec Králové Ida-Tšehhi muuseumi, Hradec Králové ülikooli ja Archaia Praha arheoloogide koostöös avastatud asulakoht pärineb La Tène’i ajastust (2. sajand eKr), mil Kesk-Euroopas domineerisid keldid. Teadlaste sõnul oli tegemist regiooniülese kaubandus- ja tootmiskeskusega, mille mõju ulatub Kesk-Doonau piirkonna ja Lõuna-Saksamaa tähtsaimate sõlmpunktideni.

Kõige märkimisväärsem on asjaolu, et see hiiglaslik keskus asus otse iidsel Merevaiguteel – kaubanduskoridoril, mis ühendas Läänemere rannikut Vahemere maadega. Väljakaevamistel leitud hinnaline merevaik annab tunnistust aktiivsest põhja-lõunasuunalisest kaubavahetusest.

Siinkohal astuvad ajalooareenile meie esivanemad. Vana-Rooma ajaloolastele olid Läänemere idakaldal elavad hõimud tuntud kui aestid (Aestii) – kaugeim põhjapoolne rahvas, kelle käes oli kontroll ihaldatud merevaigukaubanduse üle. Kuna Tšehhis avastatud keldi kaubanduskeskus oli spetsialiseerunud luksuskaupadele, on vägagi tõenäoline, et just meie esivanemad rändasid mööda sedasama teed lõunasse. Nad pakkusid “Põhjamaade kulda” ja vahetasid seda keltide ning teiste Euroopa rahvastega metallide, relvade ja luksuskaupade vastu. See teeb avastatud asulast omamoodi iidse värava, mille kaudu siinsed asukad toonase Euroopa tsivilisatsiooniga kokku puutusid.

Umbes 25 hektaril laiuv asula paistab silma sellega, et see polnud kindlustatud. See viitab, et asukad olid piirkondlikus kaubanduses niivõrd olulised ja mõjukad mängijad, et ei vajanud kõrgeid kaitsemüüre. Tänapäevaste oppidumite (suurte kindlustatud asulate) eelkäijana oli see tõeline metropol.

Arheolooge üllatas leidude erakordne tihedus. Kokku on maapõuest välja toodud üle 22 000 koti esemetega, mis teeb sellest ühe suurima arheoloogiliste leidude kollektsiooni Tšehhi ajaloos. Suureks õnneks polnud ala rikutud sügavkündide ega metallidetektoritega varustatud rüüstajate poolt.

Väljakaevamistel leiti muuhulgas sadu keldi kuld- ja hõbemünte ning mündivermimise templeid; üle 1000 ehte, sealhulgas pronksist ja rauast preesid, käevõrude katked, vööde metallosad ja klaashelmed; luksuskeraamikat, millest ühel on kujutatud hobust; ning elamute, tootmishoonete ja vähemalt ühe muinasusu pühamu vundamendid.

Ajalooliselt on Tšehhi (Boheemia) ala seostatud keldi hõimuga, keda nimetati boideks (Boii). Hradec Králové ülikooli arheoloogiaprofessori Tomáš Mangeli sõnul peab aga olema ettevaatlik. Kuigi piirkond ja isegi sõna “Boheemia” seostatakse traditsiooniliselt boidega, puuduvad asulast leitud raidkirjad, mis seda sajaprotsendiliselt kinnitaksid.

“Seos boide, Boiohaemumi, Boheemia ja Tšehhi Vabariigi vahel on pigem klišee, mis põhineb 19. sajandi ja varasema 20. sajandi ajalooallikate väärtõlgendustel. See pole lihtsalt täpne,” selgitas Mangel, lisades, et uuringute põhjal saab vaid kindlalt väita, et boid elasid kuskil Kesk-Euroopas.

Sõltumata sellest, milline konkreetne keldi hõim seda kaubandusimpeeriumi juhtis, kinnitavad leiud Viini ülikooli arheoloogi Maciej Karwowski hinnangul asula kuulumist Merevaiguteele. Need iidsed esemed räägivad loo muistsest Euroopat läbinud teest Läänemere aestidest kuni Kesk-Euroopa keltideni.