Seniste teadmiste kohaselt pärineb vanim seni leitud ruunikiri 2. sajandist ja see on Taanist avastatud kamm, millele on ruunides kraabitud sõna “harja”. Nüüd on leitud samast piirkonnast leitud ka ruunimärkidega nuga, mis võib olla sama vana või veelgi vanem.
Arheoloog Jakob Bonde avastus, mis ulatub peaaegu 2000 aasta taha, on toonud päevavalgele hindamatud killud Põhja-Euroopa minevikust. Rauanoale graveeritud viis ruunimärki moodustavad sõna “hirila”, mis tõlgituna tähendab väikest mõõka või nuga muinaspõhja keeles. See leid muistsest hauast Fyni saarel pakub hindamatut teavet Skandinaavia varaseima kirjaliku keele ja kultuuri kohta ning avab uued uksed mineviku mõistmiseks.
Leid annab meile aimu muistse Põhjala keerukast ühiskonnast ja vaimsest rikkusest ning aitab täiendada arusaama Läänemeremaade kultuuri kujunemisest. Ruune, mis olid põhjaeurooplaste varaseim kirjasüsteem, kasutati teadete edastamiseks ja salvestamiseks laial alal. Need viis märki, millele järgnevad kolm lohku, kannavad endas varjatud tähendusi ja annavad aimu muistsest suhtlusviisist ja maailmatunnetusest.
Seni peeti maailma vanimaks ruunimälestiseks 1865. aastal avastatud luukammi, mis on samuti leitud Fyni saarelt. Sellel kamal on sõna “harja”, mis võib viidata läänemeresoome keeltele. See avastus pakub huvitavaid seoseid Skandinaavia ja läänemeresoome keelte vahel ning avab uksed uutele uurimustele. Luukammide kasutamine oli levinud praktika mitmesuguste juuste- ja peanahahooldusvahenditena muistses Põhja-Euroopas ning see leid võib valgustada ka selle aja igapäevaelu aspekte.
Nimelt on nüüd veelgi selgem, et toonase tava kohaselt tõepoolest kirjutati esemetele ruunides nende nimi. Seega võib ka sõna “harja” tuleneda läänemeresoome keeltest, viidates just kammile, kuna germaani keeltes sarnane tüvi kammi kohta puudub.
Alates 2. veebruarist saavad huvilised külastada Møntergaardeni muuseumi Odenses, et imetleda ajaloolist rauanuga koos sellel leitud vanimate ruunidega. Näitusel eksponeeritakse ka seni vanimaks ruunimälestiseks peetud kammi. Leiud moodustavad osa erilisest väljapanekust, mis pakub külastajatele võimalust sukelduda Põhja-Euroopa rikkalikku ajalukku ning avastada selle saladusi ja varjatud aardeid.
