Kellelegi pole ilmselt uudis, et lääneriikides liigutakse järjest enam sularahavaba ühiskonna poole. Miks on sularaha aga hoopis äärmiselt tähtis säilitada ja selle kasutamist isegi soodustada, kirjutab Tavidi uudisteportaalis avaldatud artiklis Tavidi analüütik Mait Kraun.
Hiljuti ilmunud uudis, et Šveitsis korraldatakse sularahavaba ühiskonna keelustamise referendum, näitab näpuga juba mõnda aega püsinud trendile, kus aina rohkem poliitikuid ja inimesi usuvad, et sularaha kasutamist tuleb piirata. Osad pooldavad isegi selle täielikku kaotamist.
Sularaha kasutamine on üle maailma järsult langenud ning spekuleeritakse, et peagi võivad mitmed riigid selle kasutamisest täiesti loobuda. Mitmed põhjamaad on Euroopas jõuliselt ka selle poole liikumas. Keskpankade digirahade tulek on neid spekulatsioone võimendanud.
Samas on selge, et sularaha on vaba ühiskonna kaitsmiseks väga oluline. See on tähtis nii meie finantsilise privaatsuse kui ka autonoomsuse säilitamiseks, erinevate inimgruppide kaasamiseks ning erakordseteks sündmusteks, kus digitaalsed maksed ei pruugi toimida.
Sularaha kasutamine langeb
Sularaha kasutamine langes järsult 1990ndatel, sest elektrooniline pangandus hakkas kiiresti levima. 2010ndatel lisandusid erinevad digitaalsed rahakotid ning mobiilimaksed, näiteks Apple Pay. Kõige populaarsem digitaalne rahakott on Alipay, millel on globaalselt juba 1,3 miljardit kasutajat.
Kõige lähemale on sularahavabale ühiskonnale jõudnud arvatavasti Norra. Müügikohtades (point of sale) tehakse vaid 3-5 protsenti tehingutest sularahas, 98 protsenti norralastest omab deebetkaarti ning rohkem kui 95 protsenti elanikest kasutab mobiilimakse rakendusi.
Samal ajal on näiteks Rootsis kauplejatel õigus sularahamaksetest keelduda. Eelmise aasta lõpuga tehti kuningriigis 8 protsenti tehingutest sularahaga, veel kümme aastat tagasi oli näitaja enam kui kaks korda kõrgem. Norras seevastu on justiitsministeerium teinud hiljuti ettepaneku, mis sunniks riigi ärisid sularaha vastu võtma. Seda pole aga seaduseks veel vormistatud.
Ainult sularahaga hakkamasaamine on läänemaailmas juba praegu väga raskendatud. Seda ilmestas hästi Kanada valitsuse eelmise aasta otsus külmutada sadade koroonapiirangute vastu protestivate veokijuhtide pangakontod. Selgus, et pangakontode puudumine tähendab sisuliselt finantsilist vangistust, kus poest saab küll toitu osta, aga hädavajalike teenuste, näiteks mobiilteenuste eest, tasuda ei saa. Samuti muutus väga raskeks õigusabi saamine, sest reeglina nõutakse makset ülekandega.
Euroopa Liit soovib sularaha kasutamist piirata
Euroopa Liidu tasandil on sularahasse hakatud suhtuma pigem skeptiliselt ning seda seostatakse tihtipeale rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Euroopa Komisjon on teinud ka ettepaneku kehtestada direktiiv, mille kohaselt ei tohi sularahas üle 10 000 euro suuruseid makseid teha. See hõlmab tehinguid, kus vähemalt üheks osapooleks on juriidiline isik ehk näiteks mõni ettevõte.
Euroopas samas märgata ka vastupidiseid suundi. Surverühm Šveitsi Vabadusliikumine teatas veebruaris, et on kokku saanud piisavalt allkirju sularahavaba ühiskonna keelustamise referendumi korraldamiseks. Kui see läbi läheb, peab valitsus tagama, et pangatähti ja münte on alati piisavalt saadaval.
Itaalia peaminister Giorgia Meloni tegi eelmise aasta lõpus ettepaneku, et ettevõtjatel peaks olema õigus keelduda digitaalsetest maksetest, mis jäävad alla 60 euro. Samuti soovis ta suurendada sularahamaksete piirangut 2000 eurolt 5000 euroni. Sellest plaanist oli ta sunnitud Euroopa Komisjoni survel loobuma.
Eestis on sularaha kasutamine samuti vähenemas
Eesti Pank viitab oma kodulehel Euroopa Komisjoni 2010. aasta soovitusele, kus on kirjas, et sularaha on seaduslik maksevahend ning võlausaldajad, näiteks kauplused ja restoranid, ei saa sularaha vastuvõtmisest keelduda. Seda välja arvatud juhul, kui kliendiga on eelnevalt kokku lepitud muu makseviisi kasutamises. Tegemist on aga pelgalt soovitusega ning seda liikmesriigid ei pea järgima.
Euroopa Keskpanga poolt läbi viidud euroala tarbijate makseharjumuste uuringu tulemused näitavad, et Eestis on sularaha ja kaardimaksete osakaal müügikohtades võrdne: mõlemaid makseviise kasutati 46 protsendil ostude puhul. Euroalal tervikuna tehti 59 protsenti ostudest sularahas, 34 protsenti ostudest pangakaardiga. Sularahas säästmise osas on Eesti Slovakkia järel teisel kohal – 49 protsenti küsitlusele vastanutest hoiab sääste sularahas.
Swedbanki poolt 2021. aastal Baltimaades tellitud uuringust selgus, et 23 protsenti eestlastest ei teinud eelneva kuu aja jooksul ühtegi makset sularahas. Umbes pooled kasutasid sularaha kuni 25 protsendil maksetest. Kõik tehingud sooritas sularahas 0,4 protsenti küsitluses osalenud eestlastest.
Veidi enam kui pooled (53 protsenti) eestlastest kasutasid eelneva kuu jooksul sularaha vähem kui sada eurot. 100-300 eurot kasutas 25 protsenti vastanutest. Teistes Balti riikides kasutatakse sularaha mõnevõrra rohkem.
Koroonakriis pani USA ettevõtjaid sularahast keelduma
USA on tehnoloogia arengu najal ühelt poolt liikumas aina rohkem sularahavaba ühiskonna poole ning koroonakriis andis sellele tublisti hoogu juurde. Samas tundub, et sularaha tähtsust on ka riiklikul tasandil rohkem teadvustama hakatud.
Nimelt võttis Kongress 2021. aastal vastu Payment Choice Acti. Üks osa õigusaktidest on see, et sularahamaksetest keeldumine jaemüüjate poolt muutub ebaseaduslikuks. Lisaks sellele ei tohi välja panna silte, mis ütlevad, et sularahamakseid ei võeta vastu. Samuti on keelatud sularaha kasutavalt kliendilt nõuda kõrgemat hinda. Legislatsiooni peab saama veel ka senati heakskiidu.
Legislatsiooni üheks põhjuseks oli asjaolu, et paljud jaemüüjad soovisid koroonakriisi ajal sularaha kasutamise keelata, sest kartsid, et see kannab viirust edasi. Selle lükkasid teadlased aga kiiresti ümber ning on tähtis meelde tuletada, et sularaha mängib USA ühiskonnas jätkuvalt väga tähtsat rolli. 2020. aastal Föderaalreservi poolt tehtud uuringust selgus, et 19 protsenti kõigist tehingutest tehakse jätkuvalt sularahaga. Samal aastal suurenes tarbijate kaasaskantava sularaha keskmine hulk 20 dollari võrra, 74 dollarini.
USAs langes panga- või hoiukontota kodumajapidamiste osakaal 4,5 protsendini, selgub Federal Deposit Insurance Corporationi (FDIC) 2021. aasta andmetest. See võrdub umbes 5,9 miljoni majapidamisega ning näitaja on 2019. aastaga võrreldes langenud protsendipunkti võrra. Euroopas on selliseid majapidamisi 4 protsenti, leiti European Savings and Retail Banking Groupi (ESBG) analüüsis. Eestis on see näitaja 0,6 protsenti. Kõik need majapidamised sõltuvad suuresti sularahast.
Gallupi eelmise aasta küsitlusest selgus, et 64 protsendi ameeriklaste arvates saab USA olema „tõenäoliselt“ või „väga tõenäoliselt“ sularahavaba ühiskond. See tähendaks, et kõiki ülekandeid tehakse elektrooniliselt.
Miks on sularaha tähtis säilitada?
Sularaha suurimateks eelisteks on vabadus, privaatsus ja autonoomsus. Kaks osapoolt saavad tehingut sooritada kolmanda osapooleta ning sellest ei jää maha konkreetse isikuga seostatavat jälge. Sularahatehingute puhul on tagatud inimeste põhiõigus privaatsuse, isikuandmete ja identiteedi kaitsele. Selleks, et säilitada inimeste vabadus ning vältida jälgimisühiskonna poole liikumist, tuleb sularaha kindlasti alles hoida ja selle kasutamist soodustada.
Meie privaatsus on seoses tehnoloogia arenguga järjest suuremas ohus. Näiteks võib tuua keskpankade digirahad, mis annavad potentsiaalselt võimaluse kõiki meie oste jälgida ning mõjutada. Finantsiline privaatsus on inimeste üks fundamentaalsemaid õigusi. Kui valitsused või korporatsioonid meie maksekäitumist jälgivad, võib see ohustada meie kodanikuvabadusi ja seeläbi ka demokraatiat.
Digitaalseid tehinguid töötlevatel ettevõtetel on tohutu võim ja vastutus, nad peavad tagama, et tehingud viiakse läbi ning inimeste andmeid hoitakse turvaliselt.
Sularaha on universaalne. See ei eelda tehingu kahelt osapoolelt pangakonto, spetsiaalsete seadmete või teadmiste olemasolu. Sularaha on olemas ka siis, kui IT-süsteemid lakkavad töötamast. Seda saab kasutada ka erakordsete sündmuste, näiteks looduskatastroofide või kriiside ajal. See võimaldab oste teha ajal, kus ülekannete tegemine on häiritud.
Looduskatastroofid või sõda võivad tekitada elektrikatkestusi ja seeläbi muuta ka elektrooniliste maksete tegemise võimatuks. Orkaan Sandy ajal ei olnud mitmes New Yorgi piirkonnas võimalik elektroonilisi makseid teha. Linna elanikud pidid kõndima mitmeid kilomeetreid selleks, et sularaha välja võtta. Puerto Ricot tabanud orkaan Maria järel kasvas järsult sularaha kasutamine, sest elektrivõrk oli rivist väljas mitu kuud.
Eesti Pank soovitab inimestel hoida erakorraliste katkestuste puhuks rahakotis pisut raha ning pikemateks katkestusteks võiks perel olla kodus nädalane sularahavaru.
Sularaha on kaasav. Pangatähed ja mündid on väga tähtsad selleks, et vältida haavatavamate gruppide kõrvalejäetust. Nendeks on näiteks vanurid, madalama sissetulekuga või maapiirkondades elavad inimesed. Maailmas on hinnanguliselt 2 miljardit inimest, kellel ei ole pangakontot. Paljudel neist on raskusi endale ja perele finantsilise kindlustunde pakkumisega. See osa maailma elanikkonnast sõltub peamiselt sularahast. Globaalselt on umbes 200 miljonit väikse ja keskmise suurusega ettevõtet, kellel on puuduv ligipääs pangateenustele ja finantseerimisele.
Traditsioonilised finantsinstitutsioonid ei ulatu tihtipeale maapiirkondades elavate inimesteni. Peamisteks probleemideks on kehv infrastruktuur või geograafilised piirangud, mis teevad tähtsate teenuste osutamise raskeks või liiga kulukaks. Lisaks sellele on maailmas palju inimesi, kelle puhul on isikutuvastamine raskendatud. Sularaha võimaldab neil inimestel piiranguteta ennast ja oma peret toetada.
Sularaha aitab ka kulusid paremini kontrolli all hoida. Raha füüsilisel kujul hoidmisel on psühholoogiline efekt – sularaha kulutamine on nähtav, mille tõttu on inimesel parem taju sellest, kui palju seda kulub. Pangakaardiga makstes näeb pangaterminalil vaid numbrit, mis sinu kontolt ära võetakse.
Sularaha on väärtuse säilitaja. Eesti Pank kirjutab oma kodulehel, et sularaha ei ole pelgalt maksevahend, vaid see võimaldab säästa makseviivituse riskita ning teha väiksemaid kingitusi ja makseid. Samuti saavad vanemad anda sularaha lastele väiksemate ostude tegemiseks ning see aitab kaasa nende finantskirjaoskuse parandamisele. Sularaha saab usaldada ka mõnele sõbrale või tuttavale ostude tegemiseks.
Artikkel avaldati algselt Tavidi uudisteportaalis ja on Koiduajas avaldatud autori loal.
