Kremli kiriku ümber toimuv näitab, et sarnaselt Ungariga oleks ka Eestil vaja enda territooriumil tegutsevate välisagentide registreerimise seadust. See oleks ammu välistanud olukorra, milles MPEÕK sai karistamatult aastaid tegutseda, kirjutab Ruuben Kaalep.
Siseminister Lauri Läänemets on teinud ettepaneku Moskva patriarhaadi tegevus Eestis keelustada terrorismivastase paragrahvi alusel. Kui Eestis kehtiks aga Ungari eeskujul välisagentide seadus, mis piiraks välismaiste valitsusväliste organisatsioonide sekkumist siinsesse poliitikasse ja ühiskonda, oleks Kremli kiriku tegevuse tõkestamine palju lihtsam.
Käesoleva aasta 1. veebruarist kehtivad Ungaris välisagentide tegevust piiravad seadused, mis muu hulgas muudavad karistatavaks välismaiste annetuste vastuvõtmise poliitikute poolt. Euroopa Liidus tekitasid palju pahameelt aga juba 2017. aastal Ungari poolt kehtestatud piirangud välismaalt rahastatud vabaühendustele.
Toona oli Ungari aga tõsiselt mures George Sorose poolt rahastatud “avatud ühiskonna fondide” tegevuse tõttu, mis ühelt poolt püüdsid ümber kujundada postkommunistlikus riigis alles kujunevat rahvuslikku maailmavaatelist konsensust, teisalt sekkusid otseselt poliitikasse, toetades liberaalsete jõudude konsolideerimist valitsuspartei Fideszi vastu.
Ungari peaminister Viktor Orbán selgitas toona: “Nad on avalikult kutsunud üles valitsuse vahetusele Ungaris. Nad on kasutanud poliitilise korruptsiooni kõiki võimalusi, et rahastada Ungari opositsiooni.”
Patriarh Kirilli poolt 27. märtsil välja kuulutatud dokument on karmim lugemine kui mistahes Sorose avaldus Ungari valitsuse kohta. Võtkem või avalause “Sõjaline erioperatsioon on uus etapp Vene rahva vabadusvõitluses kuritegeliku Kiievi režiimi ja selle taga seisva kollektiivse lääne vastu, mis on toimunud Edela-Vene aladel alates 2014. aastast.”
MPEÕK saab igal aastal tulu sadade tuhandete eurode väärtuses (näiteks 2020. aastal oli kiriku tulu peaaegu 465 000 €), millest vaid kümnendik tuleb Eesti Kirikute Nõukogult. Ülejäänu pärineb suures osas annetustest.
Näiteks annetas eelmise kümnendi alguses Vladimir Putini lähikondlase ja endine KGB-lase Vladimir Jakuniniga seotud Andrei Pervozvannõi Fond poolteist miljonit eurot Lasnamäele õigeusu kiriku ehitamiseks. Ka selles nähti toona Venemaa rahastust Eesti poliitilisele opositsioonile, mida toona juhtis Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar.
Viidates riskihinnangutele ja võimalikele seostele terrorismiga, on Eesti seni aga keeldunud analoogsest plaanist rajada Ülemistele mošee araabiamaadelt pärit annetuste toel.
Paralleele Moskva patriarhaadi ja George Sorose fondide vahel on teisigi. Mõlemad väidavad, et alluvussuhe oma ninamehe – patriarh Kirilli või George Sorosega – on enamjaolt sümboolne ja sisulist juhtimist teostavad asukohariigi kodanikest allstruktuuri juhid kohapeal.
Usuvabaduse argument Kremli kiriku puhul ei päde. Kui Sorose fond määratleks end näiteks satanistliku usuühendusena, ei muudaks see siiski mitte kuidagi nende olemust välismaise ideoloogilise organisatsioonina.
Üksikisiku usuvabadus ei saa endast lugupidavas riigis olla absoluutne, nagu kinnitab ka “Kirikute ja koguduste seaduse” § 8 lg 1: “Igal isikul on õigus vabalt valida, tunnistada ja kuulutada oma usulisi veendumusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust ega teiste inimeste õigusi ja vabadusi.”
Üleskutse “pühale sõjale” Ukrainas ja “kaasmaalaste” vabastamisele endistel punavõimu veremaadel (sealhulgas Eestis) ohustab selgelt väljaspool Venemaad elavate inimeste õigusi ja vabadusi, samuti on Venemaa verisel agressioonil ja marodööritsemisel Ukrainas vähe ühist kõlbluse või avaliku korraga.
Vastupanu Moskva kirikule on tänases olukorras täpselt sama vajalik, kui muinaseestlaste võitlus 13. sajandil Liivimaale oma kombitsad ajanud Rooma kirikuga, mille tegelik, kaugeleulatuv eesmärk oli samuti meie esivanemate vaimse ja poliitilise iseseisvuse hävitamine.
