Majanduse haprus, geopoliitiline määramatus ja ajaloolised kogemused viivad vajadusele tugevdada Eesti rahanduslikku iseseisvust füüsilise kulla kaudu. Eesti Panga investeerimisstrateegia vajab julget ja ettenägelikku ümberhindamist – just sellise üleskutsega pöördub avalikkuse poole jurist Rene Frolov, kelle hinnangul peaks vähemalt veerand keskpanga reservidest olema paigutatud kulda.
„Poola keskpank oli mullu suurim kullaostja maailma keskpankade seas – keskpank soetas 90 tonni kulda ja tal on nüüd kokku 448 tonni kulda väärtusega 41 miljardit eurot. See on umbes 20% investeerimisvaradest. Poola keskpanga põhjendus: „Õnn soosib neid, kes valmistuvad ette. Peame olema valmis kõige ebasoodsamateks arenguteks,““ meenutab Frolov Äripäevas avaldatud artiklis, viidates sellele, et Eesti Panga 2 miljardi euro suurusest investeerimisvarast on kulda paigutatud kõigest 1% ehk 256 kilo. „Meil on vaja reserve, seal hulgas keskpanga panust, just kõige turbulentsematel aegadel. Eesti Panga investeerimisvarad ei ole paigutatud seda arvestavalt,“ toonitab ta.
Frolov toob esile, et kulla hind on aastaga eurodes tõusnud 35% ja 2025. aasta märtsi lõpuks juba 55% võrreldes aasta algusega. Samal ajal on USA aktsiaturud languses ning dollari ostujõudu ähvardab rahatrüki surve. „Kui veerand keskpanga investeerimisvarast oleks kullas, kasvanuks selle väärtus mullu 175 miljonit eurot ja tänavu märtsi lõpuks umbes 275 miljonit eurot,“ rõhutab ta.
USA ja teiste lääneriikide valitsusvõlakirjad, kuhu praegu on paigutatud üle poole Eesti Panga investeerimisportfellist, on muutumas üha riskantsemaks. „Reaalse võlakoormuse alandamine, reindustrialiseerimine ja kaitsekulud on ka teiste riikide prioriteet. Kasinusmeetmed ja riigivõlakirjade hoidjate huvid ei ole,“ hoiatab Frolov.
Eesti ajalugu kinnitab, et kuld on rohkem kui lihtsalt finantsinstrument – see on riikliku järjepidevuse ja iseseisvuse kindlustaja. Kahe maailmasõja vahel paigutas Eesti 11 tonni kulda välispankadesse. Nõukogude Liit nõudis selle väljaandmist, kuid Šveitsi hoiustatud osa jäi kättesaamatuks kuni iseseisvuse taastamiseni. Just see kuld aitas 1990. aastate alguses läbi viia rahareformi ja taastada Eesti Panga tegevuse.
Frolov viitab, et Soome ja Poola, kuigi erineva rahanduspoliitilise staatusega, hoiavad kumbki umbes 20% oma keskpanga reservidest kullas. Soomel on seda 44 tonni, Poolal juba 448 tonni. Võrdluseks – Eestil kõigest 0,25 tonni.
Keskpangad on Frolovi sõnul olnud kulla netoostjad juba 15 aastat järjest ning nende ostud on aasta-aastalt kasvanud. „Keskpangad on ühed maailma informeeritumad institutsioonid. Nad on kulla netoostjad juba 15 aastat jutti ja nende ostud kasvavad. Seega miskit on teoksil,“ nendib ta.
