Aprillikuu esimesest päevast jõustub Šotimaal uus vihakõneseadus, mis muuhulgas võimaldab politseil inimesi nende kodudes arreteerida vihakõne eest. Tegemist pole aprillinaljaga, vaid tõsise seadusemuudatusega, mille eesmärgiks nimetatakse võitlust vihakõne ja diskrimineerimise vastu.

Šotimaa ametliku vihakuritegude riikliku juhenddokumendi kohaselt loetakse vihakuriteoks igasugust kuritegu, mida ohver või mis tahes teine isik tajub olevat motiveeritud (täielikult või osaliselt) kurja tahte ja vihkamise poolt mingi sotsiaalse grupi vastu. Seaduses on üles loetud viis sellist sotsiaalset grupitunnust, mille alusel ei tohi vihakõnet pidada:

• Puue või eeldatav puue (mis tahes puue, sealhulgas füüsiline puue, õpiraskused ja vaimne tervis).
• Rass või eeldatav rass (mis tahes rassiline rühm, etniline taust või rahvuslik päritolu, sealhulgas Suurbritannia eri osad ja mustlased ehk romad).
• Usk või eeldatav usk (mis tahes usuline rühm, sealhulgas need, kellel pole usku).
• Seksuaalne orientatsioon või eeldatav seksuaalne orientatsioon (seksuaalne orientatsioon samast soost isikute suhtes, vastassoost isikute suhtes või mõlemad).
• Transsooline identiteet või eeldatav transsooline identiteet (määratletud kui transvestism, transseksuaalsus, interseksuaalsus või 2004. aasta sugude tunnustamise seaduse alusel muudetud või mis tahes muu sooidentiteet, mis ei ole standardne meessoost või naissoost sooidentiteet).

Uus vihakõneseadus Šotimaal on tõstatanud küsimusi seoses ohvriks olemise tajumisega ning vihakõne vastu rakendatavate politseiliste meetmetega. Seadus defineerib vihakuriteo kui kuriteo, mida ohver või keegi teine tajub motiveerituna halva tahte ja vihkamise poolt mingi sotsiaalse grupi suhtes. See tähendab, et ohvri subjektiivne tajumine määrab, kas kuritegu toimus või mitte.

Lisaks on kriitika all seaduse võimalik tõlgendus, mis annaks ennast ohvrina identifitseerivale isikule õiguse tajuda teiste kavatsusi ning nende põhjal politsei sekkumist nõuda. Sellest tulenevalt on sõnavabaduse kaitsjad tugevalt kritiseerinud vihakõneseaduse ebaselgust ja subjektiivsust. Seega nähakse vihakõneseaduses ohtu sõnavabadusele ja õiglustunde riivet.

Vihakõneseadust esitlenud Šotimaa valitsusjuht, pakistani päritolu Humza Yousaf on samas langenud kriitika alla seoses Šoti parlamendis peetud kõnega, kus ta küsis, miks on Šotimaal kõrgetel ühiskondlikel positsioonidel nii palju valgeid inimesi.