Tallinna Ülikooli kultuuriteadlane Kadri Kasemets juhib oma värskes uuringus tähelepanu inimese ja maastiku vastasmõjule ning selgitab, kuidas inimese arusaam ilusast maastikust kujuneb noorpõlves kogetu põhjal. Tema uuring keskendus kolmele Põlvamaa külale, kus kohalike arusaamad heast koduümbrusest varieeruvad.

Kadri Kasemetsa uuring puudutas rahvusliku identiteedi ja terviklikkuse seisukohalt olulist maastike mõtestatuse säilimist ning selle käigus ilmnes selgesti okupatsiooniaegsete halduspiiride muutuste purustav mõju. Uuringu fookuses oli lapsepõlvemaastike vaimne terviklikkus ning selle seos inimeste emotsionaalse ja kultuurilise sidususega nende kodukogukondades.

Uuringu käigus intervjueeriti ühiskondlikult aktiivseid inimesi kolmest erinevast Põlvamaa naaberkülast, sealhulgas elupõliseid kohalikke, uusasukaid ja juurte juurde naasjaid. Maastikubiograafilise meetodi abil uuriti ka okupatsiooniaegsete halduspiiride muutuste mõju maastike vaimsele terviklikkusele.

Kadri Kasemetsa sõnul mõjutavad lapsepõlvemaastikud meid alateadlikult ning kujundavad meie arusaamu ilusast maastikust ning koduümbrusest. Ta uuris maastikuhooldust läbi maastikubiograafilise meetodi, intervjueerides erinevate kogukondade liikmeid. Tema uurimus näitas, et eri külaelanike arusaamad võivad oluliselt erineda.

Uuringu käigus ilmnesid erinevused mitmetel olulistel teemadel, näiteks ajaloolise koolimaja tuleviku, küla administratiivpiiride ja jõe majandamise küsimustes. Näiteks olid kohalikud eri meelt, kas ajaloolisest koolimajast võiks saada uus külakeskus, ning erinevad seisukohad tekkisid ka küla piiride ja jõe korrastamise küsimustes.

Kasemetsa sõnul on oluline mõista, et eri inimestel võivad olla erinevad arusaamad väärtuslikust maastikust ning nende arusaamade vahel tuleks leida kuldne kesktee. Ta rõhutab, et kohalike erinevad väärtused peaksid olema ära kaardistatud ning nende arvesse võtmisel saaks paremini planeerida ja hallata maapiirkondade arengut.

Uuringu põhjal järeldab Kasemets, et raamatukogude roll maapiirkondades võiks olla senisest suurem ning raamatukogude ajalugu ja olulisust kogukonna identiteedi kujundamisel tuleks rohkem esile tuua. Tema sõnul on oluline mõista, kuidas maastik ja inimesed omavahel pidevalt suhtlevad ning kuidas erinevad arusaamad ja emotsioonid mõjutavad maapiirkondade arengut ja kogukonna identiteeti.

Uuringu tulemused näitasid ühtlasi, et okupatsiooniaegsed halduspiiride muutused võivad tekitada segadust ja katkestada sidemeid pärandmaastike ning kogukonnaga. Näiteks võib piiride muutmine viia olukorrani, kus üks kogukond kaotab oma ajaloolise identiteedi, kui nad peavad end ühtäkki teise haldusüksuse osaks.

Uuring näitas ka, et maastikuhooldes peaks võrdset kõlapinda saama kõigi kohalike arusaamad heast koduümbrusest. Erinevate kogukondade ja nende maastike terviklikkus ning püsivus on olulised emotsionaalsete ja kultuuriliste sidemete seisukohalt ning nende sidemete katkemine võib mõjutada inimeste arusaamu iseendast ja nende kuuluvusest teatud kogukondadesse või piirkondadesse.

Uuringu järeldused rõhutavad vajadust säilitada maastike mõtestatus ning toetada nende tähenduse ja vaimse terviklikkuse säilimist. Selleks on oluline arvestada maastike mitmekesisust ja erinevaid arusaamu nende tähendusest ning kaasata kogukondi maastike hoolde ja planeerimisse. See võimaldab säilitada rahvuslikku identiteeti ja selle terviklikkust ning toetada inimeste kogukonnatunnet.