Režissöör Rasmus Merivoo avaldas Vikerraadio reedeses intervjuus oma mõtteid Eesti kultuuriruumi ja ühiskonna vabaduse piirangute kohta. Kuusalu väikeses kogukonnas elava Merivoo sõnul näeb ta tulemas uut vabaduse lainet, mis rõhutab individuaalset kohalolu. Ta juhib tähelepanu sellele, et inimesi ei saa lihtsalt kastidesse lahterdada, vaid tuleb mõista, et erinevad vaated ja mõtteviisid on osa ühiskonnast.
Merivoo lavastatud “Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas” on kujunenud Eestis kinovaatajate lemmikuks, kuid kriitikute poolt üldiselt hukka mõistetud. Filmi negatiivne vastuvõtt pole Merivoo jaoks kerge, kuid ta rõhutab, et filmi hindamine pole must-valge ning igaühel võib olla erinev arvamus. Ta võrdleb filmi ravimiga, mis võib mõnele olla kasulik, samas teisele mitte.
Filmi sisu puudutades viitas Merivoo, et “Tulnukas 2” lähtub paljus koroonaaegsetest vabaduse piirangutest Eestis. “See maailm, mis koroonaga tuli, kus ühed nõuavad, et teisi vaktsineeritakse ja teised nõuavad, et viiruse vastu võitlemine lõpetatakse üldse ära, on ikkagi puhtalt hirmude peale üles ehitatud,” lausus Merivoo. “Kui sa kardad, siis sa tegutsed ja hoiad kokku. Kui seda poleks juhtunud, siis mulle tundub, et Valdist poleks ka tagasi tulnud. Ta sai tulla tänu sellele, et maailm selliseks muutus.”
Filmis kõlab väga ootamatus seoses Tõnis Mägi laul “Koit”. Merivoo sõnul on Mägi filmi näinud ja talle see meeldis. Režissööri sõnul helistas Mägi talle paar päeva tagasi ning jagas oma positiivset tagasisidet. “Väga meeldis, ta ütles väga palju ilusaid asju, aga ma ei tahaks teda teda siin lambist tsiteerida,” meenutas Merivoo laulja reaktsiooni. “Ma arvan, et temaga on endiselt võimalik täpselt samamoodi ühendust võtta nagu varem. Ühest küljest on ta loominguline inimene ja siis ei ole midagi parata, pead mingid asjad endast välja saama.”
Laul “Koit” sündis ajal, mil selline lugu tegelikult ei tohtinud sündida, kuid see võttis kokku tol hetkel valitseva atmosfääri ning sai eestlaste jaoks oluliseks sümboliks, isegi taasiseseisvumise hümniks. Merivoo sõnul on see laul eelkõige vabaduse hümn ning omab eestlaste jaoks erilist tähendust. “Selles kultuuriruumis, kus meie eestlastena elame, on ta eelkõige ikkagi vabaduse hümn,” lausus Merivoo.
Rasmus Merivoo hoiatab ühiskonda tsensuuri ja enesetsensuuri eest, tuues näiteks Puna-Hiina olukorra. “Ma käisin Hiinas ja küsisin ühelt Hiina režissöörilt, et kuidas neil tsensuuriga siin lood on,” jagab Merivoo. “Ta ütles, et ei, Hiinas mingit tsensuuri ei ole, aga meil on palju vanainimesi ja lapsi, kellele ei saa kõike näidata. Need ühiskondliku heaolu nimel loodud reeglid, mis tegelikult meie vabadust aina rohkem ja rohkem piiravad, võib ka niimoodi ära põhjendada.”
Eesti kultuur on Merivoo sõnul oma mõtte- ja loominguvabaduse poolest ainulaadne. “Aga mulle tundub ka see, et ERR-is näidatakse “Kreisiraadiot” ja et Eestis saab “Tulnukas 2″ õitseda, ainulaadne ja mõnus. Selle üle tasub rõõmustada,” räägib ta.
Lõpetuseks rõhutab Merivoo: “Me ikkagi väga vähe eestlastena rõõmustame, et me oleme eestlased. Mulle tundub, et midagi pidime me kõik eelmises elus väga hästi tegema, et saime kõik siia ilma eestlastena sündida. Võiksime rohkem rõõmustada.”
