Otepää Teataja veergudel on puhkenud tuline arutelu, mille keskmes on ajaloolise ja kultuuriväärtusliku Nõuni koolimaja saatus. Küsimus on, kas säilitada see rahvusliku ärkamise ja Eesti Vabariigi algusaegade mälestis või rajada selle asemele uus multifunktsionaalne hoone “Otepää Värav”.
Otepää vallavolikogu eelarvekomisjoni esimees Ermo Kruuse on teinud ettepaneku rajada Nõuni algkooli kinnistule uus hoone. Kruuse sõnul on koolimaja asukoht kaunis, kuid olemasolev hoone on halvas seisukorras. Seetõttu leiab ta, et parim lahendus oleks rajada uus multifunktsionaalne hoone, mis kannaks nime “Otepää Värav”. Kruuse sõnul oleks see lahendus paratamatu, arvestades kinnistu potentsiaali ja hoone seisukorda.
Ruuben Kaalep väljendas Otepää Teatajas avaldatud artiklis arvamust, et koolimaja lammutamine teeks Nõuni küla vaesemaks nii kultuuripärandi, omapära kui identiteedi poolest. Kaalepi sõnul on Nõuni koolimaja enamat kui lihtsalt hoone – see on sümbol rahvusliku ärkamise ja Eesti Vabariigi algusaegade vallakogukonna ühistööst ning kultuurilisest panusest.
Nõuni koolimaja, ehitatud 1894. aastal Vana-Otepää vallas, on olnud kohaliku kogukonna süda, harides mitmeid põlvkondi ja olles koduks paljudele tuntud kultuuritegelastele, toob Kaalep välja. Koolimajas on õpetanud Eduard Ratassepp ja Aksel Mei ning seal on õppinud Teise maailmasõja järel Mats Traat, kes on oma teostes kirjutanud surematuks Otepää maastikud ja siinse rahva. Koolimaja on ka silmapaistev näide Vana-Tartomaa maa-arhitektuurist, säilitades oma algsel kujul kooliteenija rehielamu ja kunagises aias kasvavate põlispuudega terviku.
Kaalepi sõnul on Nõuni koolimaja mitte ainult arhitektuuriline pärl, vaid ka osa Nõuni küla ajaloost ja identiteedist. Koolimaja lammutamine tähendaks seega olulise kultuurilise ja ajaloolise väärtuse kaotamist. “Meil on kohustus kaitsta ja renoveerida oma ajaloolist pärandit, et see saaks taas olla osa meie kogukonna elust ja kultuurist,” leiab Kaalep. “Seetõttu on oluline, et kogukond ja vald seisaks üheskoos selle väärika ehitise säilitamise eest.”
Kaalepi artiklile järgnes ootamatult terav reaktsioon vallavalitsuse liikmetelt, kes süüdistasid teda kuulujuttude levitamises ja subjektiivsetes oletustes. “Kaalepi väited põhinevad kuulujuttudel, subjektiivsetel oletustel ning jääb täiesti selgusetuks, kelle eest ja keda ta kaitseb,” kirjutas vallavalitsuse liige ja Nõuni külavanem Elmo Saul. Sauli sõnul on protsessi kaasatud piirkonna inimesed ja otsust, kas hoone lammutada või mitte, ei ole veel tehtud. Samas tunnistas ta, et teema on arutelu all.
Volikogu eelarvekomisjoni esimees Ermo Kruuse lisas, et hoone peab olema funktsionaalne ja vastama tänapäeva nõuetele nii ruumide kui energiakasutuse osas. “Täna ei ole otsust tehtud, et algkooli hoone tuleks täielikult lammutada. Mõtteid on, et ehk saab osaliselt integreerida vana uuega,” teatas Kruuse samas lehenumbris.
Vallavanem Jaanus Barkala rõhutas vajadust välja selgitada, mida õnnestub vanast hoonest säilitada ja eksponeerida uue projektilahenduse käigus. “Kirgliku ajaloohuvilisena tunnustan inimeste soovi vana ja väärika koolimaja restaureerimiseks, kuid paraku peab vaatama otsa ka tegelikkusele,” leidis Barkala. “Hoone peab olema funktsionaalne ja vastama tänapäeva nõuetele nii ruumide kui energiakasutuse osas. Seda, mida õnnestub vanast hoonest säilitada ja eksponeerida, tuleb välja selgitada uue projektilahenduse käigus.”
Ruuben Kaalep vastas vallavalitsuse kriitikale, märkides, et kui keegi koolimaja lammutada ei taha, siis millest selline reaktsioon? Ta küsis, kuidas saab teda süüdistada kuulujuttude levitamises, kui lammutamisplaanid siiski eksisteerivad, nagu vihjamisi ilmneb ka vastustest.
Kaalepi sõnul on tema eesmärk tuua esile Nõuni koolimaja väärtus ja mobiliseerida kogukond selle säilitamise nimel. Ta rõhutab, et kõik plaanid tuleb läbi arutada kogukonnaga, et leida võimalusi koolimaja hoidmiseks ja renoveerimiseks, muutes selle taas kogukonnale tarvilikuks ruumiks, näiteks kohaliku kultuurikeskusena. Kaalepi sõnul võidakse Lõuna-Eesti maa-arhitektuuri väärtusi täna alahinnata, kuid aastakümnete pärast võib see olla selle piirkonna üks suurim varandus.
