Kirjandusmaailmas on pälvinud tähelepanu varjunime all esineva endise kõrge Kaitsepolitseiameti ametniku kirjutatud romaan „Sündikaat 2”. Tegemist on järjega romaanile „Sündikaat”, mis on jõudnud raamatute müügiedetabelite tippu ilma igasuguse reklaamikampaaniata. Kuigi teos on vormilt ilukirjanduslik, on lugejad märganud sarnasusi Eesti jõustruktuuride, poliitika ja finantsmaailma telgitagustega, mis meenutavad Danske Banki rahapesuskandaali sündmusi.
Roland Tamme nime all avaldatud „Sündikaat 2” keskendub endisele julgeolekuametnikule, kes satub konflikti süsteemiga, mis peaks teda toetama, kuid osutub hoopis takistuseks. Raamatu tegelaskujud, nagu rahandusminister Pärl, tema nõunik Krista ja endine rahapesu andmebüroo tippametnik Vainukask, peegeldavad reaalseid isikuid, kelle seas on Martin Helme, Kersti Kracht ja Aivar Orukask. Need isikud on ka ise avalikult tunnistanud, et näevad romaanis kirjeldatud olukordades paralleele oma kogemustega.
Danske Banki skandaal oli teadaolevalt maailma ajaloo suurim rahapesujuhtum. Sellega seoses liikus aastatel 2007–2015 umbes 200 miljardit eurot läbi panga Eesti filiaali. Danske Bank tunnistas süüd ja tasus kahe miljardi dollari suuruse trahvi, millest lõviosa läks Ameerika Ühendriikidele ja Taanile. Eesti osa oli kokkuleppe kohaselt 50 miljonit dollarit. Skandaali keskne küsimus on, miks varasemad hoiatused ei toonud kaasa rahapesu kiiret tõkestamist.
Juba 2006. aastal hoiatas Venemaa keskpanga asejuht Andrei Kozlov Tallinna-visiidil ebamäärase päritoluga raha liikumise eest, nõudes kontode sulgemist. Mõned kuud hiljem Kozlov mõrvati Moskvas. 2012. aastal pöördus sama murega Eesti prokuratuuri poole investor Bill Browder, kelle sõnul lükati tema avaldused tagasi ja uurimist ei algatatud. Alles aastatel 2017–2018 jõudis teema rahvusvahelise tähelepanu alla, mil asja hakkas uurima USA väärtpaberi- ja börsikomisjon.
Skandaali laienemine tõi kaasa poliitilised pinged Eestis. 2019. aastal võimule tulnud Jüri Ratase teises valitsuses seadis tollane rahandusminister Martin Helme rahapesu uurimise prioriteediks ja palkas Eesti huve kaitsma USA advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan. See otsus tõi kaasa märkimisväärse vastasseisu. Aivar Orukase sõnul takistasid riigi julgeolekuasutused ka Peeter Oissari kandideerimist Rahapesu Andmebüroo juhi kohale, õõnestades seeläbi rahapesu uurimist.
Poliitiline kriis tipnes 2021. aasta alguses, kui valitsus astus tagasi seoses Porto Franco korruptsioonijuhtumiga ning korruptsioonikahtlustus esitati ka rahandusministri nõunikule Kersti Krachtile. Uus valitsus tühistas lepingu Louis Freeh’ meeskonnaga ja nimetas uueks justiitsatašeeks USA-s Indrek Tibari, kes varem juhtis Swedbanki rahapesuvastase võitluse divisjoni.
„Sündikaat 2” toob need keerulised sündmused ilukirjanduslikus vormis taas päevakorda, tõstatades küsimuse, kas varasem tegevusetus oli seotud suutmatuse või tahtmatusega rahapesu tõkestada. Raamatu menu näitab ühiskondlikku huvi mõista paremini lähiajaloo varjatud protsesse.
