Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide (ERK) ning Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu ühinemine on positiivsete reaktsioonide kõrval tekitanud mõnes erakonna liikmes ka segadust. ERK aseesimees Paul Puustusmaa sõnul on osa pettunud liikmeid ekslikult arvanud, et ühenderakond on seotud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE). Puustusmaa rõhutab, et tegemist on kahe täiesti erineva poliitilise organisatsiooniga, mille juhtimisstruktuur, sisekultuur ja mitmed maailmavaatelised seisukohad lahknevad oluliselt.

„Mõnevõrra üllatavaks asjaoluks oli see, et mitmed „solvunud“ liikmed kirjutasid, et nad pole kunagi tahtnud olla EKRE (perekond Helmete partei ehk Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) liikmed ja on seepärast väga pettunud. Pean nüüd siis veelkord oma kohustuseks rõhutada, et perekond Helmete erakond (EKRE) ja meie erakond ERK (nüüd ühendatud erakond) pole kunagi olnud EKRE. Siin on tegemist pelgalt tähelepanematuse või eksitusega. Meie oleme laiapõhjaline, oma liikmete tahtele tuginev organisatsioon,“ rõhutas Puustusmaa oma avalduses.

„Meie erakond (ERK) ja EKRE on erinevad kui kuu ja päike. Me erineme teineteisest nii sisus kui vormis. Kuigi poliitilise retoorika kaudu on meil märkimisväärseid kattuvusi eelkõige seetõttu, et poliitiline teravik on suunatud traditsioonide austamise, heas mõttes konservatiivsuse suunas, siiski on meie vahel märkimisväärseid erinevusi,“ kirjutas Puustusmaa.

„Põhimõtteliseks erinevuseks on see, et perekond Helmete partei on püramiid, mis on ehitatud tipu peale. EKRE liikmeskond peab toetama eelkõige juhtkonna (perekonna) tahet ja see on nende peamine ülesanne ning kohus. Liikmeskond peab seal arvestama väikesearvulise tipu soovidega ja liikmed seda ka ellu viima. Tegemist on monarhismi moodsa vormiga. Vastustamine või isegi juhtkonna tahte elluviimine alternatiivset teed pidi viib alati konfliktini. Selle tulemusena ei ole aga EKRE koostöövõimeline ega ka suuteline ellu viima oma poliitikaid, rääkimata kompromisside võimalikkusest, mis on meie riigivõimu struktuuri lahutamatu osa. Seega on EKRE loomult igavene opositsioonipartei,“ selgitas ERK aseesimees.

„Meie erakond on täpselt vastupidise olemusega. Ka struktuurilt ja toimelt. Meie tugineme liikmeskonnale ja meie juhtkond viib ellu liikmete tahet. Nii on meie erakonna toimesüsteemi loodud referendumid, kus liikmeskond saab algatada erakonna tegevust muutvaid otsuseid. See on sisuliselt otsedemokraatia instrument, mida me rakendame oma erakonna sees, tulevikus katsume seda (otsedemokraatiat) laiendada ka kohaliku omavalitsuse võimkonnas ning kui vähegi võimalik, siis ka riigiõigusliku instrumendina,“ kirjutas Puustusmaa.

„Ja eeltoodu pole veel kõik. Kuigi ehk oluline printsipiaalselt, on meil EKRE-ga mitmeid teisigi erinevusi. Alates suhtumisest tulevastesse partneritesse (koostöövõime küsimus), retoorika, suhtumine Ukraina probleemistikku, suhestumine looduse probleemidesse ja lõpetades rahvusterviklikkuse ideesse, mis meid ja EKRE-t totaalselt lahutab,“ võttis ta oma hinnangu kokku.

„Olgu selle EKREga kuidas on, meie ei ole nemad ja aeg on sellest teemast edasi liikuda,“ lisas Puustusmaa.

Kahe erakonna ühinemine tõi kokku üle tuhande liikme

Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide ning Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu ühinemine registreeriti äriregistris 29. septembril 2026. Ühendamise tulemusena jätkas tegevust üks 1045 liikmega erakond. Liikmete lõplik ülekandmine ühisesse nimekirja jõudis lõpule 21.–22. oktoobril. Ühinemise ametliku lõpuleviimise järel selgitas ERK ka avalikult, kuidas saavad liikmed soovi korral erakonnast välja astuda.

Ühinemisprotsess oli alanud juba 2026. aasta alguses, kui ERK erakorraline üldkoosolek andis 19. veebruaril ühehäälse nõusoleku Põllumeeste Kogu liitumiseks. Ühinemise eesmärgina nimetati rahvusliku iseseisvuse, Eesti maaelu ja kodumaise toidutootmise eest seisvate jõudude koondamist.

Paul Puustusmaa kuulus EKRE-sse alates 2012. aastast, oli XIV Riigikogu liige ning juhtis aastatel 2019–2020 Riigikogu põhiseaduskomisjoni. 2024. aasta juunis teatas ta EKREst lahkumisest, põhjendades seda erakonna juhtimisstiili ja juhtkonna tegevusega. Hiljem liitus ta Eesti Rahvuslaste ja Konservatiividega ning kuulub nüüd ühenderakonna aseesimeeste hulka.