Vene aktivistid korraldasid Putini valimiste ajal lävepakuküsitluse Vene saatkonna ees, mis paljastas šokeeriva tõe: mida kauem on inimene Eestis elanud, seda suurema tõenäosusega toetab ta Vladimir Putinit. Pihkva juurtega Tartu Ülikooli tudeng Daniil Martikainen-Jarlukovski, kellel oli võimalus küsitlust jälgida, jagab oma tähelepanekuid Postimehes avaldatud arvamusloos.

Alguses võib tunduda üllatav, et Eestis elavad venelased, eriti need, kes siin kauem aega veetnud, hääletavad Putini poolt. “Üle kümne aasta siin elanud ütlesid aga julgelt, et hääletasid Putini poolt ning märgatav osa loobus ka vastamast. Me ei näe niisugust käitumist siin lühemat aega elanud rühmade seas, mis vihjab nende tegelikele eelistustele,” märgib Martikainen-Jarlukovski.

Okupatsiooniaegsed immigrandid ja nende järglased on kaotamas arusaama Venemaa tegelikust olemusest ning selle asemel vaadeldakse Venemaad odava meelelahutuse ja tuttava keele allikana. “Eestis kaua elanud venelased on aga kontakti reaalsusega kaotanud. Nende jaoks pole Venemaa see riik, mis võltsib valimisi, ründab naabreid ja tapab vange,” selgitab Martikainen-Jarlukovski.

See tendents on viimastel aastatel Eestis märgatavalt tugevnenud. Martikainen-Jarlukovski juhib tähelepanu ka sellele, et inimesed, kes kogu oma elu on elanud Venemaal, pole sageli nii kirglikud Putini fännid kui mõned Eestis elavad venelased. “Peaksin tõdema, et ma ei ole Pihkvas niivõrd fanaatilisi Venemaa fänne nagu Eestis näinud, kui paar arust ära pensionäri siin ja seal välja arvata. Pihkva elanik oli pigem apaatne ja ta enda arvates neutraalne, olgugi et aitab režiimile kaasa,” kirjutab tudeng.

“Ent Eestis leidub samal ajal ehtsaid, aktiivseid fänne, kes pealegi lähevad veel Putini eest hääletama. See oli alguses šokeeriv, nüüd olen ehk harjunud, kuid normaalseks olukord sellest ei muutu,” viitab Martikainen-Jarlukovski. “Positiivsest hoiakust Nõukogude Liidu suhtes võib näiteks olla tingitud üldine parem arvamus tsensuuri, repressioonide või diktatuuri suhtes ja kipub esinema unistus Nõukogude Liidu taastamisest, mis on loomulikult probleemiks Eesti jaoks.”

Kuigi probleemi lahendamine on keeruline, peab Eesti kiiresti tegutsema, et murda venelaste toetavat hoiakut Putini suhtes. “Õnneks võime olla kindlad, et Eestis ei toimu uute sisserändajate venestamine,” rõhutab Martikainen-Jarlukovski. “Kuid kohalike venelasteni tuleb jõuda, et murda nende praegu kas ignorantset või lausa toetavat hoiakut Venemaa suhtes.”