Göteborgi ülikooli emeriitprofessorid Frank Götmark ja Malte Andersson hoiatavad, et Aafrika rahvaarvu kiire ja kontrollimatu kasv on jätkusuutmatu ning ähvardab nii Aafrikat ennast kui ka Euroopat. Teadlaste hinnangul keskendub meedia liigselt arenenud riikide madalatele sündimuskordajatele, jättes varju peamise probleemi – Aafrika rahvastikukasvu.
ÜRO 2024. aasta rahvastikuprognoosi kohaselt kasvab maailma rahvaarv tänaselt 8,2 miljardilt 2084. aastaks umbes 10,3 miljardini. Suurem osa sellest kasvust tuleb Aafrikast, kus rahvaarv on viimase 30 aasta jooksul kahekordistunud ning peaks 2084. aastaks tõusma 1,5 miljardilt 3,5 miljardini. Aafrikas sünnitab naine keskmiselt 4,1 last. Teadlaste sõnul alahindab ÜRO tavaliselt rahvastiku kasvu.
Götmark ja Andersson rõhutavad, et madala sündimusega riikides ei ole majanduslikku katastroofi toimunud. 17 riigis, kus rahvaarv vähenes, tõusis SKT elaniku kohta aastatel 2000–2020 ning tööpuudus langes 15 riigis. Jaapanis, kus sündimus on 1,2 last naise kohta, ei ole majandus kehvem kui lääneriikides, hoolimata rahvaarvu langusest 128 miljonilt 124 miljonile alates 2010. aastast. Lõuna-Koreas aitas 1960.–1980. aastate pereplaneerimisprogramm (toetatud peamiselt Rootsi Sida ja endise USAID-i poolt) langetada sündimuse 5-lt 2-le lapsele naise kohta, mis soodustas kiiret majandusarengut.
Teadlaste hinnangul on rahvastiku kasv üks peamisi kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise põhjuseid. IPCC 2022. aasta aruanne märkis, et SKT elaniku kohta ja rahvastikukasv olid viimase kümnendi jooksul peamised CO₂ heitkoguste tõukejõud, kuid see järeldus puudus poliitikakujundajate kokkuvõttest ja meediakajastusest. Maa imetajate biomassist moodustavad inimesed, koduloomad ja lemmikloomad juba 94,5%, metsloomad vaid 5,5%. Viimase 50 aasta jooksul on metsloomade populatsioonid WWF-i andmetel keskmiselt 73% vähenenud.
Aafrikas on alatoitunud inimeste arv alates 2017. aastast kasvanud ning ulatub FAO andmetel juba 300 miljonini. Konfliktid, vaesus ja kliimamuutused süvenevad, kuid meedia ei seosta neid piisavalt rahvastikukasvuga. 2024. aasta Nobeli majanduspreemia laureaadid Acemoglu ja Johnson leidsid, et rahvastikukasv koos suure noorte meeste osakaaluga süvendab konflikte.
Üle kolmandiku aafriklastest soovib mandrilt lahkuda, noorte (18–24) seas rohkem kui pooled. Soovitakse siirduda peamiselt Euroopasse. Euroopa Liidu elanikkond on alates 2003. aastast kasvanud 433 miljonilt 449 miljonile (ilma Suurbritanniata) ning immigratsioon on toonud kaasa tõsiseid sotsiaalseid ja kultuurilisi probleeme. Pärast 2015. aastat on EL-i saabunud hinnanguliselt vähemalt 25 miljonit inimest. 2023. aastal oli EL-is ebaseaduslikult 1,3 miljonit inimest.
Kui Põhja- ja Lääne-Aafrikast ning Lääne-Aasiast jõuaks 2045. aastaks EL-i kasvõi kolmandik seal oodatavast 736 miljonist lisainimesest, tähendaks see umbes 12 miljonit migranti aastas – kümme korda rohkem kui 2015. aastal.
