Ukraina sõda Venemaaga on jõudnud omamoodi ummikseisu: halb ilm, muda ja lumesadu takistavad suuremahulisi operatsioone. Mõlemad pooled reorganiseerivad ja täiendavad end pärast pikki ja intensiivseid suvelahinguid. Siiski on võitlus jätkuvalt tuline, eriti Avdijivka piirkonnas, kus Ukraina teatas 750 vene sõjaväelase hukkumisest. Põhjuseks oli Vene rünnak Avdijivka põhjaosas asuva tööstustsooni vastu, mille nad vallutasid.

Ainsaks rindelõiguks, kus Ukraina üritab hetkel edasi tungida, on Hersoni piirkond. Enamikes teistes kohtades jätkuvad venelaste püsivad rünnakud, millega nad üritavad haarata initsiatiivi kogu rindel. Ukraina on suutnud selle seni ära hoida tänu suurtükiväele, droonidele ja miinidele.

Luhanski oblasti lääneosas toimuvad väiksemad kokkupõrked, ent Venemaa pealetungikatsed on vaibunud. Territoriaalsed võidud 100–500 meetri ulatuses on kohati võimalikud, kuid vallutatud ala võib nädal hiljem uuesti käest minna. Pärast paljusid kaotusi korraldab Venemaa ümber oma jõude Kupjanski all, et seal operatsioone jätkata.

Bahmuti rindel Ukraina edasiliikumine peatus. Vene jalaväe vasturünnakud on jätkuvalt visad. Ühe teate kohaselt vallutasid venelased raudteejaama Klištšiivka asulast põhja pool.

Avdijivkas alates 10. oktoobrist toimunud rünnaku käigus on Venemaa tõenäoliselt kaotanud juba üle 10 000 sõduri. Isegi koos surnute ja haavatutega on neil piirkonnas umbes 40 000 meest. See tähendab, et nad on tugevdanud sektorit ja suudavad rünnakuid jätkata veel mõne nädala jooksul olemasolevate jõududega. See ei välista võimalust, et Venemaa toob piirkonda juurde reserve.

Ühe Ukraina võitleja hinnangul on Vene rünnakute intensiivsus nii Avdijivkast põhjas kui lõunas vähenenud 30%, kuid rünnakud kesklõigus Avdijivka kaguosas on ägenenud. Pärast mõningaid edusamme tööstustsoonis võtsid venelased taas kaitsepositsiooni pärast raskete kaotuste kandmist. Nad olid tulnud ründama suurtükiväe ja droonidega, kuid paljud ründajad hukkusid ukrainlaste kuulipildujatules.

Vene tankid saadavad endiselt jalaväerünnakuid, kuid mõned neist jäävad mudasse kinni ja teised langevad miinide, suurtükiväe, tankitõrjerakettide ja droonide ohvriks. Nii nagu Venemaa miiniväljad lõunarindel on Ukrainale põhjustanud suuri raskusi, takistavad ukrainlaste miinid nüüd ka Vene üksuste edenemist. Kui miinid on venelaste poolt puhastatud või õhatud, asendab Ukraina need viivitamata uute miinidega, mida paigaldatakse suurtükitule abil. Venemaa miinipuhastusmasinad on niivõrd suur prioriteet, et nende vastu kasutatakse HIMARS/MLRS M31 rakette.

Robotõne rindele tõi Venemaa lisaks 56. õhudessantbrigaadi, et takistada Ukrainat laiendamast oma sissemurret Verbove juures. Viimasel nädalal ei ole Robotõne ruumis teateid aktiivsest rindejoone liikumisest.

Hersoni sektoris, kus Ukraina hoiab sillapäid Dnepri idakaldal, on rinne hetkel kõige liikuvam, kuid eesliinil võitlevad võrdlemisi väikesed üksused. Mõnes kohas tekitavad kaevikud ja hooned samasuguseid linnalahingu tingimusi nagu Avdijivkas või Bahmutis. Teistes piirkondades toimub väikeste üksuste tegevus mitte tingimata territooriumi võitmiseks, vaid vastase liikumisvabaduse piiramiseks, sundides neid staatilistele kaitsepositsioonidele. Ühe Ukraina patrulli käigus ründasid nad Vene veoautot ja varastasid selle laskemoonalaadungi enne taandumist.

Krõnkõ sillapeal on erinevatel hinnangutel 300-400 Ukraina relvajõudude 36. merejalaväebrigaadi võitlejat, mis on umbes 20% brigaadi koosseisust. Vaatamata halvale ilmale ja tormile, mis on viimastel päevadel möllanud, püüdsid Ukraina relvajõud taas lõigata metsavööndisse Krõnkõ asulast lõuna pool. Kaks Ukraina mereväe ründegruppi kindlustasid end väikesest metsast lõuna pool, kuid olid sunnitud Vene vägede survel taanduma.

Ukrainlased ületavad Dnepri jõge regulaarselt ja on isegi kaotusi kandnud üksusi sillapeal välja vahetanud ning asendanud need uute üksustega. Ukraina on näidanud, et suudaks jõge ületada ka märkimisväärselt suurema arvu üksustega, kuid toit, vesi ja laskemoon nädalaks kaaluvad palju ja pärast jõe ületamist peab iga sõdur neid seljas kandma. Suure hulga üksuste varustamiseks vajaks Ukraina silda üle jõe, mis on ühendatud teedega. Pontoonsilda üle Dnepri oleks venelastel aga suurtükitulega kerge hävitada. Silla rajamine muutuks realistlikuks, kui Ukraina eesliiniüksused suudavad hõivata laiema ala jõe idakaldal. Mida kaugemal on teoreetiline sild eesliinist, seda vähem võimalust on venelastel selle avastamiseks, ühtlasi on seda raskem silda õhust rünnata.

Siiski on mitmeid märke sellest, et Ukraina sillapead avaldavad venelastele tugevat survet. Hersoni vastaskaldal asuvast Oleškõ linnast lahkusid okupatsioonivõimu organid kiirustades, nimetades seda “ajutiseks” taandumiseks.