Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajad on esitanud nõude režissöör Martti Heldele, et tema jaanuaris esilinastuvast dokumentaalfilmist “Vara küps” eemaldataks eelnevalt kokkulepitud intervjuud. Režissöör leiab, et tegemist on suunatud rünnakuga metsatööstuse kriitikute vastu eesmärgiga piirata nende loome- ja sõnavabadust. “On pretsedenditu, et erasektor seisab riiklikult rahastatud filmi vastu ning nõuab sõltumatult filmitegijalt lisaks teose muutmisele ka filmi väljatoomisel osa filmi tulust,” selgitas Helde.
Helde sõnul näitab esitatud nõue, kui tõsine on filmis käsitletud probleem. “Üks sektor on seni kujundanud jõuliselt avalikku arvamust ja suunanud narratiivi metsapoliitikast. Kui filmiajakirjanduslikult loodud tervik ei toeta tööstuse poolt kujundatud sõnumeid, siis asutakse seda jõuga ründama. Võimalikkus kriitilisele ajakirjanduslikule dokumentalistikale ühiskondlikult olulistel teemadel on selle juhtumi valguses näiline ning selline rünnak piirab oluliselt loome- ja sõnavabadust,” lisas Helde.
Eriliseks teeb olukorra asjaolu, et nõude esitajad ei ole veel kõnealust filmi näinud. Filmi lõplik versioon valmib jaanuari alguseks, kuid tööstusele oli planeeritud eriseanss, et osalised saaksid Joonas Hellerma läbi viidud intervjuude ajakirjanduslikus neutraalsuses veenduda. Metsa- ja Puidutööstuse esindajad ei soovinud eriseanssi ära oodata ning esitasid Sorainen Advokaadibüroo vahendusel nõude filmi muutmiseks.
Režissöör rõhutab, et tööstuse osa filmis on vaid murdosa ning filmis esitatud kriitika ei ole suunatud Metsa- ja Puidutööstuse vastu, vaid pigem poliitika ja ametnike suunas. “Vara küps” annab Metsa- ja Puidutööstuse esindajatele vastupidiselt väga avatud formaadi näol võimaluse oma seisukohti ja argumente esitada, mida nad minu hinnangul filmis ka väga hästi teevad,” kommenteeris Helde. “Nüüd kaks aastat peale salvestust nõuda nende seisukohtade välja monteerimist, ilma neid nägemata, on lihtsalt ebaloogiline. Jääb mulje, et Metsa- ja Puidutööstus ei lepi tõsiasjaga, et ühiskonnakriitilised filmid on osa avalikust debatist ning dialoogi asemel püütakse keelata ja filmi sõnumit summutada.”
“Kokkulepped Metsa- ja Puidutööstusega nii lühikeste sisuklippide kui täispika formaadi osas on kirjalikult fikseeritud enne salvestuste toimumist,” selgitas filmi produtsent Elina Litvinova. “Kõik kõneisikud valmistasid oma ettekanded eelnevalt ette ning vastavalt teemapunktidele on nad lõplikus filmis täpselt selliselt ka esitatud. Kõikide kõneisikute salvestisi on heaperemehelikult käsitletud,” lisas Litvinova.
Film on rahastatud avalike vahenditega, sealhulgas Eesti Filmi Instituudi, Kultuurkapitali, Tartu ja Viru Filmifondi toetustega, mis on olnud avalik teave. Puidutööstuse kommunikatsiooniagentuur Akkadian oli kaasatud filmile katteplaanide filmimiseks ning oli seotud filmitootmisega mitme aasta vältel. Sõltumatu filmitootmisettevõte pakub Metsa- ja Puidutööstuse esindajatele endiselt võimalust filmi enne ametlikku esilinastust vaadata. “Oleme kogu protsessi vältel olnud kõikide osapoolte jaoks avatud. Filmi läbivaatus on siinkohal esmaseks lähtekohaks, kuidas sisukam dialoog saaks sündida,” võttis Litvinova kokku.
