Rebala muinsuskaitsealal asuv Maardu hiis seisab taas silmitsi ärihuvidest tuleneva hädaohuga. Tosin aastat pärast seda, kui keskkonnaministeerium müüs suure osa pühapaigast metsafirmale OÜ Eremka, on hiie kaitse alla võtmine jätkuvalt vaidluse objektiks. Metsafirma on alates maa omandamisest raietega hiiepuid hävitanud ning seisab nüüd vastu kaitsemeetmetele, millega püütakse pühapaika päästa.

Maardu hiie erilisus seisneb mitte ainult tema ajaloolises tähtsuses Harjumaa kohalikele, vaid ka oma ulatuses – see on üks Eesti suuremaid hiisi. Alates 1926. aastast muinsuskaitse all olevas hiies on püstkoda ning seal toimuvad tänaseni põlisusu talitused, kus kohalikud tajuvad erilist sidet oma ajalooga.

Kuigi ekspertuurimuse järgi soovitati hiiemetsa kaitsta 70 hektaril, on suurem osa sellest eraomandis, kuuludes metsafirmale OÜ Eremka. Firmale anti maa 14 aastat tagasi, mis 12 aastat tagasi tõi kaasa ulatusliku lageraie ning kohaliku kogukonna ja maausuliste pahameele.

Metsafirma eelmise raie tekitatud kahjustustest hoolimata soovib kultuuriministeerium kehtestada kaitseala uued piirid, mis jätaksid toonase lageraie alad alatiseks kaitse alt välja. Kultuuriministeeriumi plaan piiride muutmiseks, ignoreerides ekspertide vastuseisu, on süüdanud uue sõja Maardu hiiemetsa pärast, kuna ministeerium soovib taas avada hiie majandamise võimalusi.

Selle plaani vastu seisab Muinsuskaitseameti juures tegutsev looduslike pühapaikade eksperdinõukogu, kes leiab, et kaitsta tuleks kogu hiie ala, mitte jätta osa sellest majandustegevusele avatuks. Üks suurimaid muresid on hiie loodusliku terviklikkuse säilitamine ning olemuse kaitse. Kultuuriministeeriumi plaanid, mis võiksid avada tee uuele majandustegevusele, ohustavad hiie ainulaadset looduskeskkonda ning kultuurilist pärandit.

Teisipäeval saatsid Maavalla Koja juhatuse liige Andres Heinapuu ja Hiite Maja sihtasutuse juht Ahto Kaasik kultuuriminister Heidy Purgale kirja, kus avaldavad piiride muutmise pärast suurt muret.

“Looduslikud pühapaigad on kinnismälestised, milles kõige olulisem on maapinna pühadus,” rõhutavad Heinapuu ja Kaasik. “Maardu hiiemetsa raiumine tegi mälestisele küll olulist kahju, kuid selle peamine osa on õnneks säilinud ja lageraiutud aladel oleks hiiel võimalik riigi kaitse all taastuda. Kahjuks 12 aastat hiljem soovib Kultuuriministeerium taas hiiemetsa majandamist lubada.”

Heinapuu ja Kaasik toovad välja, et eksperdinõukogu soovituste näol on juba tegu järeleandmisega. “Tegemist on juba kompromissiga, eksperdinõukogu soovitatud piirid on kitsamad kunagisest ettepanekust, mille järgi peaks majandustegevuse eest hiiemets olema kaitstud kuni Maardu järveni.”

Kultuuriministeerium on plaaninud kehtestada uued piirid Maardu hiie kaitsealale, mis võimaldaksid metsafirmal jätkata majandustegevust. Kaasik ja Heinapuu on aga seisukohal, et see oleks ohtlik pretsedent ning kahjustaks tõsiselt Eesti kultuuripärandi säilimist. Metsafirma ärihuvid ei tohiks olla prioriteet kultuurilise pärandi ja religioossete tavadega seotud paikade kaitse ees.

Kaasik ja Heinapuu nõuavad kultuuriministrilt kiiret ja otsustavat sekkumist, et tagada Maardu hiie säilimine tervikliku kultuurilise ja religioosse paigana. Hiie kaitse alla võtmine ning metsafirma tegevuse piiramine on hädavajalik samm selleks, et tagada selle unikaalse kultuuripärandi jätkuv kestmine järgnevatele põlvkondadele.

“Vastasel juhul võimaldaks riik ühe Eesti vanima kultuurimälestise kultuuriväärtuste hävitamist ning looks ühtlasi ohtliku pretsedendi, andes ühiskonnale signaali, et ka väga esinduslikke ning justkui riikliku kaitse alla kuuluvaid looduslikke pühapaiku võib karistamatult halvas usus kahjustada ning seeläbi hiljem majandatavaks maaks muuta,” kirjutavad Kaasik ja Heinapuu oma pöördumises.

Artiklis kasutatud foto on tehtud Maardu hiiemetsas ja selle autor on Tarvo Tiivits.