Kuigi Eestis kehtib kevadisel pesitsusperioodil soovituslik pesitsusrahu, jätkuvad metsaraietööd paljudes piirkondades ka sel tundlikul ajal. Keskkonnaametile on tänavu teada antud mitmetest võimaliku pesitsusrahu rikkumise juhtumitest, kuid seni pole ükski raie peatatud. Looduskaitsjad kritiseerivad järelevalvesüsteemi kui ebaefektiivset ja ressursse raiskavat, samas kui suuremad metsaettevõtted jätkavad raietöödega ka keset lindude pesitsusperioodi.

Kevadine pesitsusaeg, mida looduskaitsjad kutsuvad linnurahu ajaks, on Eestis taas alanud, kuid looduses valitsev vaikus ei kajastu metsaaladel. Tänavu on Keskkonnaametile teada antud 17 juhtumist, kus võib olla rikutud pesitsevate lindude rahu, ent seni pole peatatud ühtegi raiet. Looduskaitsjad näevad selles tõsist ohtu metsade elurikkusele ja süüdistavad süsteemset lünka järelevalves.

Harjumaal Anija vallas märkas looduskaitseorganisatsiooni Eesti Metsa Abiks eestvedaja Helena Eenok suuremahulist raietööd linnurahu ajal. «See töö ei kandnud vilja ning vettpidavaid tõendeid pesitsemisest ei leitud, olgugi et mets rõkkas linnulaulust. Õhtul lubati raiumist jätkata,» kirjeldas Eenok Postimehele olukorda, kus raietööd peatusid vaid korraks inspektorite saabudes ning jätkusid järgmisel päeval.

Keskkonnaameti kontrollsüsteem, mida kutsutakse värviaabitsaks, määrab raietegevuse lubatavuse linnustiku tiheduse alusel. Kui metsas tuvastatakse nn “punane tsoon”, kus pesitseb üle kuue linnupaari hektaril, võib amet sekkuda ka ilma pesi otsimata. Enamikes tuvastatud juhtudes on aga tegemist “kollaste tsoonidega”, kus pesitsusmõju hinnatakse keskmiseks ja raie peatamine eeldab otsest pesade leidmist.

Samal ajal teatasid kodanikud ja looduskaitsjad raietöödest ka Tartumaal Elva ja Pikasilla vahel ning Põltsamaa lähistel, kus lisaks RMK-le on raietega seotud ka suuremad metsaettevõtted. Keskkonnaamet kinnitab, et inspektorid on reageerinud ja teinud paikvaatlusi, kuid pesituskindlust pole suudetud tuvastada. RMK esindajate sõnul ei ole pesitsusajal raiumine reeglina nende praktikas aktsepteeritud, kuid metsamaterjali kokkuveoga tegeldakse edasi.

Looduskaitsjate hinnangul ei ole praegune süsteem piisav lindude kaitseks. Helena Eenok nimetab järelevalvet jaburaks ja raiskavaks, viidates sellele, et inspektorid on sunnitud tõestama ilmset: kevadel metsas laulavad linnud ka tegelikult pesitsevad. Kriitikat pälvib ka kliimaministeeriumi seadusandlik tegevus – linnurahu kuupäevade selget sätestamist looduskaitseseaduses endiselt ei kavandata.

2019. aasta uuringu andmetel hukkub Eestis aastas raietega seoses hinnanguliselt 84 000 linnupoega. Eesti Ornitoloogiaühing hoiatab, et metsalindude arvukus väheneb igal aastal kümnete tuhandete paaride võrra ning põhjus peitub just pesitsuspaikade kadumises. Looduskaitsjad kutsuvad üles kehtestama üleriigilise ja siduva raierahu vähemalt ajavahemikuks 1. aprillist 15. juulini, et vältida elurikkuse edasist vähenemist Eesti metsades.