Leedu energiaminister Žygimantas Vaičiūnas tegi neljapäeval Lätile ja Eestile ettepaneku kaaluda uue elektrijaama rajamist, mis tagaks Baltimaadele energiajulgeoleku ja paindlikkuse elektritootmises. Tegemist oleks olulise regionaalse projektiga, mis tähistaks esimest suuremat koostöövõimalust Balti riikide vahel energeetikas pärast Visaginase tuumajaama plaani hääbumist enam kui 15 aastat tagasi.
Vaičiūnas rõhutas, et kuigi projekti täpne asukoht ja tehnoloogia vajavad veel arutelu, on Leedu valmis panema aluse dialoogile, et rajada jaam, mis suudab tagada elektritootmise ka tuulevaikuse või päikese puudumise ajal. “Ideaalis võiks tegemist olla gaasil põhineva jaamaga, kuid lõplikud otsused sõltuvad Läti ja Eesti valmisolekust osaleda,” sõnas minister.
Tema sõnul pole plaanis kasutada väikese võimsusega tuumatehnoloogiaid, kuna need muutuvad võimalikuks alles pärast 2032. aastat. Uue jaama eesmärk oleks tagada elektritootmise võimsused juba enne seda.
Eesti kliimaminister Yoko Alender jäi aga uue algatuse osas ettevaatlikuks, rõhutades, et Eesti peaks praegu keskenduma oma juhitavate tootmisvõimsuste arendamisele. “Ühtsus Balti riikide vahel ja koostöö energeetikas tõesti on ka selle resünkroniseerimise taustal läinud väga tihedaks ja see on loomulikult positiivne. Aga ma arvan, et siin praegu valitsuse esimene prioriteet on teha ära otsused, mis puudutavad meie juhitavaid võimsusi,” kommenteeris Alender ERR-ile.
Leedu ettepanek tuleb ajal, mil energeetiline koostöö Balti riikide vahel on tihenenud, eelkõige seoses elektrivõrkude desünkroniseerimisega Venemaa süsteemist ja liikumisega Euroopa võrku. Kui Visaginase tuumajaama projekt aastatel 2006–2008 jäi teostamata, siis praegune algatus pakub võimaluse luua uus regionaalne energiaallikas, mis tugevdaks kolme riigi energiasõltumatust.
Uue Leedu valitsuse programm näeb ette, et riigid algatavad ühisoksjoni, et kaasata investoreid ja rajada tänapäevased elektrijaamad. Vaičiūnas avaldas lootust, et uus jaam võiks valmida 2030. aastaks. Projekti elluviimiseks vajalikke tingimusi – tehnoloogiat, rahastust ja asukohta – hakatakse arutama lähikuudel.
Kui Eesti, Läti ja Leedu jõuavad kokkuleppele, tähendaks see Balti riikidele suurt sammu edasi energiajulgeoleku tagamisel ja koostöö tugevdamisel. Baltimaade ühine elektrijaam võiks saada võrdkuju uutest tuultest piirkondlikus energeetikas.
