Läti astus olulise sammu, hakates avaldama igakuist nimekirja ettevõtetest, kes tegelevad kaupade ekspordiga Venemaale või Valgevenesse, või impordivad sealt. Eestis sellist avalikku nimekirja ei ole.
Läti Keskstatistikaamet avaldas uue seaduse alusel esimese nimekirja, kuhu kuulub 170 ettevõtet. Nende seas on ka tuntud ettevõtteid, näiteks pesutootja Lauma Lingerie ja ravimifirma Grindeks.
Tegemist ei ole sanktsioonirikkujate nimekirjaga. Läti ametivõimud rõhutavad, et nimekirja kuulumine ei tähenda automaatselt ebaseaduslikku tegevust, sest Euroopa Liidu sanktsioonid ei hõlma kõiki Venemaa ja Valgevenega seotud kaupu. Näiteks võib teatud tingimustel jätkata ravimite ja toiduainete müüki.
Nimekirja eesmärk on anda avalikkusele teada, millistel ettevõtetel on majandussuhteid Venemaa ja Valgevenega. Selle põhjal saavad tarbijad, äripartnerid ja teised ettevõtted ise otsustada, kas nad soovivad nende firmadega koostööd jätkata.
Uus kord sai võimalikuks pärast seda, kui Läti seim muutis juunis vastavat seadust. Seni olid maksuameti valduses olevate andmete avaldamisel ees konfidentsiaalsuspiirangud. Nüüd tuleb Läti maksuametil edastada asjaomased andmed riiklikule Keskstatistikaametile, kes need avalikustab. Nimekirja uuendatakse iga kuu.
Samuti avaldatakse eraldi dokument, milles nimekirjas olevad ettevõtted saavad oma Venemaa- ja Valgevene-suunalist tegevust selgitada. See on oluline täiendus, sest statistiline kirje ei pruugi alati näidata kogu tehingu tegelikku sisu. Mõned ettevõtted on juba väitnud, et nende andmed ei kajasta tegelikku otsest eksporti või importi.
Läti on sellist nimekirjastatistikat tegelikult ka varem kasutanud. Keskstatistikaamet lõpetas varasema eksportijate nimekirja avaldamise, tuues põhjuseks raskused andmete tõlgendamisel: ettevõtte sattumine kaubandusstatistikas Venemaa või Valgevenega seotud nimekirja ei võimaldanud alati teha kindlat järeldust ettevõtte tegeliku tegevuse kohta.
Nüüd on seadusandja otsustanud läbipaistvuse taas esiplaanile tõsta, kuid andnud ettevõtetele ühtlasi võimaluse oma andmeid avalikult kommenteerida.
Läti ametlik statistika näitas näiteks 2026. aasta mais Venemaale eksportimise mahuks 70,7 miljonit eurot ning Valgevenesse 16,2 miljonit eurot. Alates 2022. aastast on see maht siiski järsult langenud.
Samas on nimekirjas ettevõtteid, mille tegevus Venemaal on tekitanud avaliku debati. Näiteks ravimifirma Grindeks on põhjendanud oma Venemaa turule jäänud toodete müüki humanitaarsete kaalutlustega, samal ajal kui Lauma Lingerie on varem selgitanud Venemaa ja Valgevene turu pikaajalist tähtsust ettevõttele.
Eesti sellist avalikku nimekirja praegu ei pea. See tähendab, et Eesti tarbija või ettevõtja ei saa riiklike andmebaaside kaudu vaadata, millised Eestis registreeritud ettevõtted jätkavad Venemaa või Valgevenega kaubavahetust. Samas on varem tekitanud pahameelt näiteks endise peaministri Kaja Kallase abikaasaga seotud ettevõtete Stark Logistics ja Metaprint kauplemine Venemaal.
