Pühapäeval teatasid Läti erakonnad Ühinenud Nimekiri ja Rahvuslaste Ühendus (Nacionālā apvienība, NA), et on saavutanud kokkuleppe uue valitsuse moodustamiseks. Rahvuslased saavad endale kolm ministeeriumi ning mitu mõjukat kohta parlamendikomisjonides. Nad soovivad kehtestada immigratsioonile rangemad piirangud, tugevdada läti keele positsiooni ja tagada, et põhiseadust, kodakondsust ning riigikeele staatust puudutavaid otsuseid ei saaks langetada ilma nende nõusolekuta.
Läti poliitikas on kujunemas uus võimukorraldus, milles Rahvuslaste Ühendusel on senisest kaalukam positsioon valitsuse poliitilise kursi kujundamisel. Peaminister Andris Kulbergs teatas 15. novembril, et tema juhitav Ühinenud Nimekiri (Apvienotais saraksts) moodustab uue valitsuse koos Rahvuslaste Ühendusega. Kahe erakonna esindajatel on 100-kohalises Seimis kokku 51 mandaati, mis annab neile napi parlamendienamuse.
Uue koalitsiooni moodustamisest jäävad kõrvale nii seni valitsuses osalenud Uus Ühtsus (Jaunā Vienotība) kui ka Progressiivid (Progresīvie). Kulbergs põhjendas endise peaministripartei väljajätmist sellega, et Uus Ühtsus vastutab tema hinnangul varasemate aastate poliitiliste vigade eest ega oleks võimeline soovitud muutusi aktiivselt ellu viima. Mõlemad opositsiooni jäävad erakonnad on teatanud, et ei toeta uut valitsust.
Uues valitsuses väheneb ministeeriumide arv. Kulberg teatas, et esimesena kaotatakse kliima- ja energiaministeerium. Rahvuslaste Ühendusele on ette nähtud sise-, kultuuri- ja heaoluministeeriumi juhtimine. Lisaks on erakond saavutanud kokkuleppe juhtida seimi majanduskomisjoni ning soovib saada ka õigus- ja väliskomisjoni esimehe koha.
Rahvuslaste Ühenduse juht Ilze Indriksone teatas juba 11. novembril, milliseid tingimusi erakond peab uues koalitsioonis põhimõtteliselt oluliseks. Tema sõnul peab koostöölepe tagama, et Läti põhiseadust, kodakondsusseadust, läti keele staatust ja riigi julgeolekut puudutavaid otsuseid ei võetaks vastu ilma kõigi koalitsioonipartnerite üksmeeleta.
Indriksoni sõnul on erakonna pikaajaline eesmärk „turvaline, majanduslikult arenenud ja lätikeelne Läti“. Ta rõhutas ka, et erakond soovib parandada läti keele kasutamist ja ühiskondlikku prestiiži. Julgeolekuküsimustes nõuab NA kaitsekulutuste säilitamist ja riigi kaitsevõime edasiarendamist ning lubab jätkata Ukraina toetamist nii sõjaliselt ja majanduslikult kui ka Ukraina Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse taotlemisel.
Üheks kõige konkreetsemaks rahvuslaste poliitiliseks sihiks on kolmandatest riikidest pärit sisserände oluline piiramine. Siseministrina jätkata sooviv Jānis Dombrava on selleks juba ette valmistanud ulatusliku 71 meetmest koosneva tegevuskava. See hõlmab kolmandate riikide kodanike sisserändekvoote, välisüliõpilaste ja neid vastuvõtvate kõrgkoolide rangemat kontrolli, tööjõuvahendusettevõtete tegevuse piiramist ning välismaalaste elamis- ja tööhõive kontrolli tugevdamist.
Samuti soovitakse muuta varjupaigasüsteem rangemaks, kiirendada ebaseaduslikult riigis viibivate inimeste väljasaatmist ning suurendada piirivalve võimekust. Dombrava on väljendanud eesmärki vähendada sisserändajate üldarvu: tema sõnul on nüüd oluline tagada, et valitsuse heaks kiidetud 71 meetme tegevuskava jõuaks ka tegeliku rakendamiseni.
Uue võimukorralduse kõige olulisem eripära on, et Rahvuslaste Ühenduse kümnest parlamendikohast sõltub koos Ühinenud Nimekirja 41 mandaadiga kogu valitsuskoalitsiooni enamus. See annab erakonnale võimaluse mõjutada valitsuse poliitilist kurssi ka küsimustes, kus tal endal pole otsest ministriportfelli.
Lisaks kolmele ministeeriumile soovib NA saada juhtrolli seimi majandus-, õigus- ja väliskomisjonis. Majanduskomisjoni juhtimine on juba koalitsioonis kokku lepitud ning selle esimeheks kavandatakse Jānis Vitenbergsi.
Seimi hääletus valitsuse ametisseastumise üle võib toimuda 20. novembril või sellele järgneva nädala alguses.
