Sotsiaalministeeriumis valminud soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu sisaldab mitmeid radikaalseid muudatusi. Eelnõu, mis muuhulgas eitab inimrasside olemasolu, annab võrdsusvolinikule senisest laiemad volitused, lubades tal pöörduda kohtusse diskrimineeritud isiku õiguste kaitseks.
Mai lõpus saatis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kooskõlastusringile soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu, mis ministri sõnul tagab parema kaitse diskrimineerimise eest kõigis ühiskonnaelu valdkondades, laiendab kaitstud inimeste ringi, toetab soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamist ning parandab juurdepääsu kaupadele ja teenustele.
Võrdõiguslikkuse voliniku institutsioon on juba niigi kaheldava väärtusega, kuid nüüd soovib valitsuskoalitsioon anda sellele institutsioonile veelgi suuremad volitused. Eelnõu kohaselt saab volinik võimaluse pöörduda kohtusse strateegilise litigatsiooni eesmärgil, kasutades selleks riiklikku platvormi ja maksumaksjate raha.
Eelnõu sisaldab mitmeid ettepanekuid, mis puudutavad organisatsioonide soolist tasakaalu ja töötingimusi. Näiteks nõutakse ametikohale kandideerijate soolise tasakaalu saavutamiseks ametinimetuste muutmist.
Praegu on seaduses kaitstud tunnustena loetletud sugu, rahvus, etniline kuuluvus, rass, nahavärvus, usutunnistus, veendumus, vanus, puue ja seksuaalne sättumus. Uue eelnõu kohaselt täiendatakse seda loetelu veel keele, päritolu, varalise seisundi ja sotsiaalse seisundiga. Eelnõus täpsustatakse ka seni soo terminiga hõlmatud tunnuseid, nagu sooline identiteet, sooline eneseväljendus ja sootunnus.
Eelnõu väidab muuhulgas, et tänapäevase käsitluse kohaselt ei ole eri rasse olemas, kuna kõik inimesed kuuluvad samasse liiki. Samas põhjendatakse, et Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjon (ECRI) kasutab rassi mõistet vaid selleks, et isikud, keda “üldiselt ja vääralt” peetakse teise rassi kuuluvaks, ei jääks seaduse kaitsest ilma.
Seadusemuudatuse jõustumisel suureneb voliniku kantselei koormus tunduvalt, sest pöördujaid tekib eeldatavasti rohkem. See võib viia ressursipuuduseni, mistõttu taotletakse kantseleile alates 2026. aastast lisarahastust. Kehtivas riigieelarvestrateegias ei ole seaduse jõustumisega kaasnevate lisakuludega arvestatud, mis tähendab, et maksumaksjad peavad selle seaduse elluviimise eest veelgi rohkem maksma.
