Eile tuli kurb uudis, et meie hulgast on lahkunud vabadusvõitleja, viimane metsavend Ruuben Lambur, südamlik ja aateline mees, sõber juba minu leheteo päevilt, kellega kohtusin viimati 25. märtsil küüditatute mälestuspäeval Rakveres, kirjutab Aarne Mäe Uutes Uudistes.

Tol märtsipäeval jäin Tammiku Okaskrooni juures pärast pärjapanekut pingiotsale istuma ning kui Ruuben istus mu kõrvale, tuli jutuks elu ja tervis ja kõike muud ka. Ta mainis, et viimasel ajal on nii palju käimisi ja esinemisi, et võtab võhmale. Samas ei tahtnud heasüdamlik mees ka kellelegi ära öelda, sest ajalugu on vaja noortele otseallikast edasi anda.

Ootamatult selgus seal pingiotsal, et ta oli täitsa jalamees ega teadnudki, kuidas koju Sõmerule tagasi pääseb. Pakkusin meelsasti küüti ning kohale jõudes jutustasime maja ees autos veel ligi pool tundi. See oli tummise ajalootunni eest.

Kuigi olen rahutu loomuga, ma isegi ei kiirustanud minema ja ei kiirustanud ka ema. Tundsin kuidagi, et iga hetke selle palju läbielanud mehe seltsi on väärtus omaette. Ja millal järgmine kord…

Ruuben Lamburiga on olnud palju kokkupuuteid ka tänu Virumaalt riigikokku valitud EKRE saadiku Anti Poolametsale, kes on temaga teinud saateid ja pooleli jäi ka üks filmiprojekt. Õnneks on materjali siiski päris palju kogunenud.

Ruuben Lambur oli Gulagis aastatel 1947–1965. Ruubeni tulevane abikaasa Leida kirjutas talle laagrisse 8 aastat, enne, kui nad silmast-silma nägid. Ruuben jõudis kaitseingli ära oodata, vaatamata kõigile katsumustele. Ta on mitu korda haavata saanud, kuid oli jätkuvalt vitaalne ja elurõõmus.

Ruuben käis ka ise hiljuti riigikogus, samuti sai ta tänavu maakonna vapimärgi.

“Üks, mida sa meile kõigile oled õpetanud, on see, kuidas mitte kaotada lootust ka kõige hullemates olukordades,” lausus õnnitlejate hulgas olnud riigikogu vabadusvõitlejate ja represseeritute toetusrühma esimees Anti Poolamets talle mullu sünnipäevakingitust üle andes. Ruuben Lambur sai novembris 98-aastaseks, kuid tema pakatav energia ja terav meel lasksid uskuda, et eluaastaid on tal ees veel üksjagu.

Paraku saab iga teekond kunagi otsa. Puhka rahus, tõeline Eesti patrioot.