Eesti inimeste hoiakud mitmetes kliimapoliitika teemades erinevad oluliselt teiste Euroopa riikide elanike seisukohtadest, selgub hiljuti avaldatud Euroopa Investeerimispanga kliimaküsitlusest.

Küsitluses osales üle 30 000 vastaja Euroopa Liidus, USAs, Hiinas, Indias, Jaapanis ja teistes suuremates majandusriikides. Küsitlus toimus koostöös turu-uuringufirmaga BVA ja viidi läbi 2018. aastast alates.

Küsitletavatel paluti valida kolm suurimat probleemi ette antud kümnest. Eestlased nimetasid suurimaks probleemiks oma riigis kõige tihemini kasvavat elukallidust, mille tõi esile ligi neli inimest viiest. See on 11 protsendipunkti võrra rohkem kui Euroopa Liidu keskmine. Järgnevad majanduslik ebavõrdsus/palgalõhe ja poliitiline ebastabiilsus.

Kliimamuutuste mõju tõstis üheks kolmest suurimast probleemist vaid iga neljas vastaja. Euroopa Liidus keskmiselt luges kliimamuutusi üheks kolmest suurimast probleemist iga teine inimene.

Eestlastest üksnes 30 protsenti nõustus väitega, et Eesti peaks maksma abi nendele riikidele, kes kannatavad kliimasoojenemisest tingitud üleujutuste ja tulekahjude käes. Selles küsimuses tõusis Eesti esile kogu Euroopa madalaima tulemuse poolest.

Eesti vastanutest 70 protsenti leiab, et kliimat vähem mõjutavale majandusele võib üle minna üksnes siis, kui samal ajal vähendatakse ebavõrdsust. Samas on suurem osa vastanutest valmis rohkem maksma kehvemas olukorras olevate kaasmaalaste toetamiseks rohepöörde kuludega toimetulekul. Pooldatakse ka toetuste ja maksusoodustuste kaotamist fossiilkütuseid kasutavatele tööstusharudele, sealhulgas lennundusele.

Vaid kolmandik vastanutest usub, et valitsus on võimeline õiglaseks kliimapöördeks. Samuti suhtub enamus eestlastest skeptiliselt rohepööde käigus propageeritud tehnoloogilistesse uuendustesse, näiteks elektriautodesse.