Suurtükivägi põhjustab Ukraina rindel 80% kaotustest

Ukraina jätkab jõupingutusi, et pidada vastu vene vägede rünnakutele erinevatel rinnetel, jälgides ja takistades vastase edasiliikumist. Verises Avdiivka lahingus hoiab Ukraina jätkuvalt rinnet, Dnepri jõel survestavad ukrainlaste sillapead venelaste tagalat ning Krimmis sai pihta Vene raketilaev.

Luhanski oblastis ja Donbassis on Venemaa olnud aktiivsem pool. Luhanski oblastis teostas Venemaa kõige intensiivsemad rünnakud Orljankast kirde suunas, kuid tulemusteta. Venemaa kasutas rünnakuks ka soomustehnikat, kuid suurem osa sellest hävis lahingu käigus.

Donbassis ründas Venemaa kõige aktiivsemalt Bahmuti piirkonnast põhja pool ning Berhivka veehoidlast lõuna pool, kus neil õnnestus veidi maad edeneda. Bahmutist lõunas on Venemaa teinud rünnakuid Andrijivka ja Klištšiivka tagasivõtmiseks, kuid kuna Ukraina kontrollib selles piirkonnas strateegilisi kõrgendikke, pole Venemaa saavutanud edu.

Avdijivka ümbruses on Venemaa kogunud suure hulga vägesid ja tehnikat, valmistudes kolmandaks suureks rünnakuks. Venemaa eelmine edasitung Avdijivkast põhja poole toimus ajal, kui ilmastikuolud ei võimaldanud Ukrainal kasutada droone õhuluureks. Venemaa ootab ilmastikuolude taastumist, mis vähendaks Ukraina suurtükkide efektiivsust.

Avdijivka kaitseliin on Venemaa intensiivsete rünnakute all. Ukraina sõjaväelased on öelnud, et kaitse on tugev tänu kaheksa aasta jooksul loodud kaitseliinidele. Kuid Venemaa on edukalt hõivanud Avdijivkast põhja pool 12 km ja lõuna pool 6 km, piirates Avdijivka linna kolmest küljest.

Venelased suutsid ületada raudtee ja valmistusid ründama Stepove küla, kuid Ukraina vasturünnak tõrjus nende väed tagasi raudteele. Ukraina on samuti teostanud vasturünnakuid põhja suunas, kus neil õnnestus vähemalt kilomeetri võrra edeneda. Siiski pole selge, kas Ukraina suudab hoida saavutatud positsiooni või kas nad on edasi või tagasi liikunud. Venemaa on säilitanud kontrolli aherainemäe üle ja püüab tungida koksitehastesse, mida kaitseb hiljuti rindelõiku saabunud 47. brigaad. Lõunaosas suutsid venelased väiksel rindel saada 500 meetrit edumaad. Venemaa õhulöögid ja suurtükkide rünnakud olid sel nädalal raskemad kui varem.

Kohalikud Ukraina allikad on teatanud, et teise ja kolmanda kaitseliini väljaehitamine jäeti pooleli. Kus Venemaa on edasi liikunud, võitlevad Ukraina väed kiiruga loodud kaitseliinidel, mis on välja kaevatud tule all, mitte planeeritud kaitseliinidel. Suurtükivägi mängib endiselt lahinguväljal domineerivat rolli ja põhjustab üle 80% mõlema poole kaotustest. Suurtükiväe meeskond ei näe sihtmärki, seega on vaja, et keegi juhiks nende tuld. Droonid on väga tõhusad sihtmärkide leidmisel, kuna nad suudavad näha sihtmärke vaenlase rinde taga ja sihtmärke, mis oleksid maapinnalt varjatud. Kuid droone saab alla tulistada, häirida või neil võib lihtsalt saada aku tühjaks.

Robotõne piirkonnas, kus suvi läbi käisid äärmiselt ägedad võitlused, on nüüd rinne stabiilsem. Robotõnest läänes on ukrainlastel sel nädalal siiski õnnestunud edasi tungida 500–1000 meetri jagu. Vaatamata rindejoone vähesele liikumisele on selles piirkonnas hukkunute ja haavatute arv endiselt väga kõrge.

Hersoni rindel on Ukraina aktiivselt laiendanud oma sillapäid Dnepri idakaldal, tuues piirkonda ka amfiibseid soomusmasinaid ja umbes paarsada jalaväelast. Ukraina kasutab tõhusalt FPV-droone ja elektroonilise sõjapidamise tehnikat, mis piirab Venemaa võimalusi vasturünnakuteks sillapeade vastu. Ukraina kasutab ka kamikaze-droone, mis lendavad Vene vägede eeldatavatesse kogunemispaikadesse ja ründavad, kui vastased on lähedal.

Ukraina väed on laiendanud sillapead Pidstepne piirkonnas ning liiguvad Krõnki suunast Kozatši Laheri suunas, mis asub 9 km lääne pool. Droonide ja elektrooniliste vahenditega kontrollib Ukraina nüüd kogu Dnepri idakallast, mistõttu Venemaa ei saa tuua oma rasketehnikat lähemale kui 25 kilomeetrit jõest. Kuigi Venemaa on toonud Krimmist piirkonda reserve, pole nad seni suutnud olukorda ümber pöörata. Ukraina vägedel on oluline eelis Dnepri kõrgemal läänekaldal paiknevate suurtükkide näol. Venemaa üritab neid tabada liugpommidega, kuid nende täpsus on ebapiisav ja efektiivsus piiratud.