Washingtoni ja Teherani vaherahukõnelused on ummikusse jooksnud ning Ameerika Ühendriigid püüavad jätkata Iraani survestamist. Eelmisel nädalal lausus USA kaitseminister Pete Hegseth, et riik suudab jätkata mereblokaadi Iraani vastu „määramata aja“. Samal ajal kerkib üha suuremaid kahtlusi, kas USA merevägi on neile pandud ülesande täitmiseks ikka võimeline.
Hegseth ütles neljapäeval Panamas ajakirjanikele, et USA merevägi saab blokaadi jõustamiseks piirkonnas oma laevu roteerida ning seetõttu pole operatsioonil lõpptähtaega. „Määramata aja jooksul saab Ühendriikide merevägi sellist blokaadi hoida,“ ütles Hegseth.
USA rahandusminister Scott Bessent lubas samal ajal Iraani vastu uusi majandusmeetmeid, mida ta kirjeldas „enneolematuina“. Tema sõnul jätkub blokaad Hormuzi väinas ja Iraan isoleeritakse majanduslikult, takistades kaupade liikumist Iraani sadamatesse ja sealt välja.
Washingtoni väitel on laevade roteerimine lahendus, mis võimaldab blokaadi lõputult jätkata. Samas on USA mereväe olukord muutunud keerulisemaks pärast seda, kui lennukikandja USS Abraham Lincoln on olnud merel juba erakordselt pika aja.
Üle 5000 meremehe ja merejalaväelasega laev lahkus Californiast 2025. aasta novembris ning on olnud järjest merel ligi seitse kuud. Senaator Richard Blumenthal juhtis kaitseminister Hegsethile saadetud kirjas tähelepanu paljudele probleemidele laeva pardal, sealhulgas meeskonna halvenenud vaimsele tervisele, esmatarbekaupade puudusele, vee kvaliteedile, ohutusintsidentidele ja postiühenduse häiretele.
Meedias avaldatud teadete kohaselt on vähemalt mõnel meeskonnaliikmel esinenud tõsiseid vaimse tervise probleeme. Väljaanne Navy Times rääkis ühe meremehe abikaasaga, kelle sõnul oli tema mees vaimse läbipõlemise tõttu üritanud üle parda hüpata.
USA võimud on need teated suures osas tagasi lükanud. Hegseth nimetas kirjeldusi laeva olukorrast „täiesti moonutatuks“. USA Keskväejuhatus teatas, et väited seitsme meremehe hukkumisest laeva pardal ei vasta tõele ning kinnitas, et 3. augustil üle parda kukkunud meremees päästeti kiiresti ja ohutult.
Siiski tekib teisigi küsimusi. Mereväe eruohvitseri Harlan Ullmani hinnangul vajab nii keerukas sõjalaev nagu tuumajõul töötav lennukikandja regulaarset hooldust, mida ei ole võimalik täielikult merel läbi viia. Mida kauem laev merel viibib, seda enam kannatavad tema valmisolek ja võimekus.
USA on väidetavalt saatnud Abraham Lincolni väljavahetamiseks samasse piirkonda ka lennukikandja USS George Washington, mis paiknes seni Vaiksel ookeanil.
Washingtoni strateegia püüab kägistada Iraani majandust. President Donald Trumpi sõnul on Iraani majandus väga halvas olukorras ning blokaad on vähendanud Teherani võimalusi oma kõige olulisemast ekspordiallikast ehk naftast tulu teenida. Iraan on USA blokaadi tõttu väidetavalt kaotanud vähemalt 6 miljardit dollarit naftatulu alates 13. aprillist, mil blokaad algas.
Teheran nimetab USA tegevust piraatluseks ning keeldub Hormuzi väina täielikult avamast. Viimastel päevadel on väinast läbi pääsenud vaid üksikud laevad.
Trump on väitnud, et Ühendriikidel on väinas „täielik kontroll“. Iraani ametkonna teatel ei vasta see tegelikkusele: nende sõnul on väin endiselt blokeeritud ning selle avamine sõltub Iraani nõudmiste täitmisest. Iraani revolutsioonilise kaardiväe mereväekomandör Ali Azmaei väitis neljapäeval, et hoopis Iraan kontrollib väina täielikult ning jälgib kõiki seal liikuvaid laevu.
Hormuzi väin on Iraani jaoks üks olulisemaid mõjutusvahendeid. Teheran on teatanud, et ei kavatse väina täielikult avada enne, kui USA mereblokaad tühistatakse, sanktsioone leevendatakse ja Iraani külmutatud varad vabastatakse. Iraani eesmärk on muuta sõja jätkamine Washingtoni jaoks majanduslikult ja poliitiliselt liiga kalliks.
Iraan on ühtlasi avaldanud survet USA piirkondlikele liitlastele, rünnates USA sõjalisi objekte ning taristut. Teheran püüab eelkõige suurendada majanduslikku survet Katarile, Araabia Ühendemiraatidele, Saudi Araabiale ja Kuveidile. Eesmärk on panna need riigid omakorda Washingtonile survet avaldama, et USA jätkaks Iraaniga läbirääkimisi.
Seetõttu võib vastasseis kujuneda pikaks jõuprooviks, milles kumbki pool loodab, et vastane annab varem järele. Küsimus on selles, kumb pool suudab pikemas perspektiivis suuremat survet taluda.
