Keskkonnaagentuuri 2026. aasta statistilise metsainventuuri andmed näitavad, et majandatavates metsades on raiemaht juba aastaid ületanud netojuurdekasvu. See tähendab, et praeguse raietempo jätkumine ei ole pikemas vaates jätkusuutlik. Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on selline olukord kestnud juba seitse-kaheksa aastat.

„Majandatavates metsades on kuskil seitse-kaheksa aastat raiemaht ületanud netojuurdekasvu. Mida rohkem me täna raiume, seda varem saabub hetk, kui raiemaht kukub,“ ütles Ala ERR-ile. Olemasoleva varu kasutamise tempo ja metsa loomuliku juurdekasvu vahekord ei anna tema sõnul alust raiemahtude suurendamiseks. „Mingit sellist üleöö võimaluste ärakadumist ei ole, aga kindel on see, et ei ole mõistlik täna tuleviku arvelt elada,“ lisas Ala.

Inventuur näitab muutusi ka metsade liigilises koosseisus. Liigirohkete metsade osakaal on kasvanud, kuid mändide ja kuuskede arvukus väheneb. Ühe põhjusena saab välja tuua massilise lageraie: pärast okaspuude raiumist kasvab raiesmikele sageli asemele rohkem lehtpuumetsa.

Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Eliisa Pass näeb okaspuude vähenemise taga eeskätt liiga intensiivset raiet ning leiab, et riik peaks raiemahtude vähendamiseks metsanduse reegleid muutma. „Valitsus võiks tegutseda selle nimel, et raiemahud langeksid ning selleks tuleb muuta erinevaid raiereegleid meie seadustes. Näiteks tuleks tõsta puude raievanuseid, eriti okaspuude puhul, mida on praegu tugevalt üle raiutud,“ ütles Pass.

Metsanduse tuleviku üle käib Eestis endiselt vaidlus ka selles osas, kui suur peaks olema rangema kaitse all oleva metsa osakaal ning milline raiemaht oleks pikaajaliselt vastuvõetav. Keskkonnaagentuuri värske inventuur juhib tähelepanu, et metsa kasutamise ja taastumise vahele ei saa lõputult tekkida käärid.