Loe I osa siit.

Olete varem juhtinud tähelepanu Venemaa võimude keskkonnavaenulikele tegevustele ja praegugi nimetasite Karjalas toimuvat ökotsiidiks. Kui olulised on looduskaitseküsimused KKL jaoks tervikuna? Milline oleks teie keskkonnapoliitika Karjala jaoks?

Kõigi Põhjamaade rahvaste jaoks on kahtlemata oluline roheline poliitika ja jätkusuutlik areng. Tasub mainida, et mõnes Venemaa piirkonnas on olukord kriitiline, võrreldav kolmanda maailma riikidega. Oluline on algatada reforme vastavalt euroopalikele keskkonnanormidele, eriti arvestades Põhja-Karjala mitmeid sadamaid ja veeteid, nagu Valge mere – Läänemere kanali marsruut ja Arktika meretee, mis esindavad tuleviku transpordilogistikat. Seetõttu kasvab ökoloogia tähtsus prearktilises ja Arktika piirkonnas iga aastaga.

Samuti on oluline tunnistada etnokultuurilisi omadusi, mis on seotud austava lähenemisviisiga loodusele, mida teadlikult jagavad kõik Põhjamaade rahvad. Need ja paljud teised tegurid kirjeldavad vajalikku tööd selles suunas. Filosoofiliselt paelub meid süvaökoloogia, mida esindab Kaarlo Pentti Linkola. Põhjamaade piirkonna bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on äärmiselt oluline.

Sissetungivate ärihuvide ja nende käsilaste lobitöö on etnotsidaalne poliitika, mis surub maha Karjala rahvaste traditsioonilise, ajalooliselt kujunenud loodusega harmoonias elamise viisi. Keskkonnaküsimus on KKL ideoloogiline nurgakivi ja soome-ugri identiteedi põhiline elujõud.

Rikkalikud loodusvarad ja mitmekesine loodus Karjalas on Euroarktika makroregiooni tugevused. Jätkusuutliku arengu põhimõtete ja rohelise poliitika rakendamine aitab kaasa stabiilsele keskkonna- ja majanduskasvule. Piiriülene koostöö loodusturismis, kaitsealadega ja vabaaja programmide näol on positiivsed näited Karjala lõimimisest Fennoskandia rohevöösse.

Oletame, et Karjala iseseisvus õnnestub edukalt kindlustada. Kui elujõuline, nii majanduslikult kui strateegiliselt vaadates, oleks Karjala suveräänse riigina? Millised oleksid eesseisvad väljakutsed ja võimalused?

Kui kuulata Venemaa võimude ettekäändeid, miks Karjalas polevat võimalik täisväärtusliku riigi loomine, ei pea me võrdluse leidmiseks kaugele vaatama. Näeme siinsamas väga sarnast rahvastikku, kelle riigipiir jaotab Lääne-Karjala (Soome) ja Ida-Karjala (Venemaa) vahel. Looduslikud ja geograafilised tingimused on sarnased, maismaaressursid, ligipääs merele ja rahvas omavad palju sarnasusi. Oleme täiesti veendunud, et siinkohal arengutakistused puuduvad.

Strateegiliselt võtame enda kanda piiriala rolli, saades ise “uueks Soomeks”, võttes vastu löögi ja esitledes end sihtmärgina, sarnaselt sellega, kuidas Soome seda praegu teeb.

Kasutades analoogiat Baltimaadega näeme, et see pole kiire, kuid ka mitte liiga aeglane protsess; see kestab umbes 1–2 inimpõlve. See tähendab, et tulevane koostöö euroalaga peaks kandma vilja juba meie eluajal.

Selline julge väljavaade eeldab, et meie regioonis säiliks rahu ja stabiilsus. Ideaalis peaks seda saama tagada riikidevaheliste kokkulepetega. KKL esindajad on välja käinud karjalastumise (inglise keeles Karelization) idee, mis peaks looma Karjalast uue neutraalse vööndi suurvõimude vahel. Kuidas teie seda näete?

Karjalastumine on geostrateegiline projekt, et tagada Põhja-Euroopa julgeolek. Propageerime uue puhvertsooni loomist, mis tagaks Baltimaadele ja Põhjamaadele ühise geopoliitilise julgeolekuruumi. Selles idees kajastub algse fennomaanide liikumise, mis 19. sajandil püüdles iseseisva Soome poole, laiem strateegiline nägemus. Nüüd kõnnime nende jälgedes. Baltimaadele ja Põhja-Euroopale toimiks see kaitsekilbina Moskva eest Läänemere, Barentsi mere ja Arktika regioonis.

Meie esmane eesmärk on luua iseseisev Karjala, mis ulatuks Viiburist kuni Koola poolsaareni. Ideaalis püüdleme ka iseseisva Ingerimaa poole.

Niisiis usute, et püsiva rahu tagamine Põhja-Euroopas on võimalik ja see saaks Karjalale tuua iseseisvuse ning majandusliku õitsengu?

Meil pole neil tingimustel muret naaberpiirkondade konfliktide laienemise pärast. Vastupidi, näeme piirkondliku koostöö väljavaadetes märkimisväärset kasvupotentsiaali.

Kui kogukonnad suunavad eelarve vahendid oma vajaduste katmiseks ja tulu ei lähe sõjaväe või kohalike oligarhide ülalpidamisele, vaid sotsiaal- ja tootmisvaldkonda, võime oodata kiiret majanduskasvu, mis läheneb Euroopa riikide tasemele, nagu juhtus Eestiga. Praegu on Eesti SKT elaniku kohta kaks korda suurem kui Venemaa oma, hoolimata sellest, et riik liitus Euroopa Liiduga alles hiljuti.

Ajaloo vältel on Karjala ala ikka olnud Moskva jaoks oht. Nagu teisteski tüüpilistes soome-ugri piirkondades, kehtestati siin kohalikule arengule tõkked. Moskva on alati kartnud põliselanike ainulaadse identiteedi säilimist, hävitades seda sadu aastaid järjest. Eelmisel sajandil ulatus see küüditamiste, mahalaskmiste, etnilise puhastuse ja pealesunnitud võõrrahvastiku sissetoomiseni. Teie, eestlased, peaksite olema tuttavad selliste Moskva tavadega ja neist tulenevate tagajärgedega, millest on keeruline lahti saada isegi aastakümnete pärast.

Hoolimata kõigist nendest rahvuse põhjal toimunud repressioonidest on Karjalas patriootlikud ja etnorahvuslikud vaated endiselt tugevad. Seetõttu näeme eneses jõudu ja usume, et meil on võimalus.

Millist riigimudelit näete tuleviku Karjala jaoks ette? Et mitte sattuda modernse ja postmodernse Läänega samasuguste probleemide ette, tuleks vähemalt mõtteviisi tasandil mõningaid diskursuseid juba eos vältida. Kas Karjala iseseisvusliikumise jaoks on valik Moskva ja Brüsseli või Washingtoni vahel välditav dihhotoomia?

Karjala ideaalne mudel avaldub ühiskondlik-kultuurilise sümbioosina meritokraatia ja aristokraatia vahel, kooskõlas Platoni “vabariigiga”, kus võim on antud ühiskonna ülemist kihti moodustavatele väärikatele isikutele.

Toetame parempoolset parlamentaarset süsteemi. Parteifraktsioonid moodustuksid erinevatest traditsionalistlikest, konservatiivsetest ja rahvuskesksetest liikumistest. Näiteks võivad radikaalsesse või reaktsioonilisse parempoolsesse parteisse kuuluda minarhistid ning aristokraatlikud vabariiklased, samas kui kõige progressiivsem positsioon on reserveeritud rahvuslike ja sotsialistlike ideoloogiate esindajatele. Meid huvitab ainult parempoolne diskursus ja me ei tervita oma ridades egalitarismi pooldajaid.

Globalismi olemus sunnib soome-ugri rahvaid liikuma ühise makroregionaalse suuna poole. Rahvuskultuurilise identiteedi taaselustamine ja sidemete taastamine iseseisvate sugulasrahvaste – eestlaste ja soomlastega on põhiline prioriteet.

Toetame etnokultuurilist vahetust Põhja-Euroopa ja Baltimaade rahvaste vahel, kuid ei soovi asendada Moskva diktaati Brüsseliga. Kui vaadata erinevaid projekte, mida arutatakse aktiivselt Eesti ühiskonnas, siis keskenduvad need peamiselt majanduslikele hüvedele. Meie rahvaste tuleviku seisukohast vaadatuna tundub, et see on soome-ugri rahvaste vaimu lõhkumine ja tapmine, sest majanduslikule lõimumisele järgneb sageli kultuuriline assimilatsioon, nagu näeme näiteks Soome puhul. Sellise geopoliitilise ja majandusliku ruumi loomisega riskib Eesti iseenese kaotamisega.

Muidugi mõistame, et valik indoeuroopa kontseptsioonide kasuks on tingitud asjaolust, et soome-ugri rahvad Venemaal kahanevad, andes märku vajadusest leida uusi vennasrahvaid. Kuid enne kui meid maha matate, peaksite nägema, et oleme ikka veel elus. Vahest väikegi tugi teie poolt võiks panna aluse soome-ugri tuumikrahvaste taassünnile. Mäletagem, et kunagi ulatus soome-ugri rahvaste tsoon üle Euraasia ja meenutagem, kust tuli oht, mis viis meid väljasuremise äärele.

KKL esindajad on olnud väga kriitilised liberalismi suhtes, nähes tuleviku Karjala ideoloogilise alusena pigem etnokraatiat või etnofuturismi. Kas saaksite oma vaateid praegusele maailmakorrale pisut avada ja kas näete etnofuturismi võimaliku uue ideoloogilise raamistiku osana?

Meie arvates on olemasolev neokommunistlike ja neoliberalistlike doktriinide alusel loodud maailmakord ebarahuldav. Me kõik kogeme sellise valitsemise hävitavaid tagajärgi – sõdu, rändekriise ja ähvardavat majanduslangust. Mis puutub etnofuturismi, siis see on kultuuriline ja vaimne kihistus, mis on kujunemisjärgus. Meil on oma arusaam usulisest pöördumisest või “tegutsema julgustamisest”, mis võiks olla väljapääs religioossetest paradigmadest, omamoodi usukriisist, ja ühtlasi vastus inimkonna igikestvatele küsimustele. 21. sajandi inimene esitab küsimusi ja teadus pakub palju ratsionaalsemaid vastuseid, mis selgitavad kõike ja konstrueerivad huvitavamaid narratiive kui need, mille koostasid poliittehnoloogid peaaegu 2000 aastat tagasi. Uus inimene ei pea ootama ega lootma, ta ei pea teisi nende edu pärast põlgama – me oleme loojad ja oleme osa sellest maailmakorrast.

Tulevase vaba Karjala valitsusvormiks on Arthur Ankkalainen välja pakkunud omapärase vanemate nõukogu idee. Kirjeldage seda lähemalt – kuidas see toimiks?

Võib öelda, et see on midagi uut, mille juured pärinevad muinasajast ja milletaolise poole püüdlevad ka kõik kaasaegsed Euroopa ühiskonnamudelid. Kõrvaldatakse olemasolevate mudelite vead, nagu meedia püüded manipuleerida “vähem haritud” osa ühiskonnast (desinformatsioon ja agitatsioon) ning valimiste võltsimine jaoskondades (näiteks kui spetsialistid korraldavad valimised ühe minuti jooksul, ja kõik otsused on kohe nähtavad). Eesmärk on vähendada survet otsustusprotsessile nii palju kui võimalik, tagades selle läbipaistvus kõigil tasanditel ja erinevates organites.

Nõukogus osalevad erinevate tunnustatud rahvuste esindajad. Üks hääl koosneb mitmest häälest erinevate blokkide esindajatelt vastavalt peamistele kodadele. Näiteks esindavad vepslasi kojad, mis omakorda esindavad igas kaasaegses ühiskonnas olulisi elualasid: teadlased, sõjaväelased, kodanikuühenduste, organisatsioonide, meedia ja loomevaldkonna esindajad, kes on igaüks andnud panuse oma rahva arengusse. Seega valitakse igaüks esindajaks otse oma rahva poolt.

Nõukogus esindavad rahvust, antud juhul vepslasi, nende esindajate kolme bloki enamushääled, mis omakorda väljendavad nende valdkonna spetsialistide tehtud otsuseid. Otsustusprotsess võib olla lihtsam või keerukam, sõltuvalt süsteemist endast. Praegu räägime ainult kolmest blokist. Lõpuks langetavad nõukogus rahvuste esindajad samuti häälteenamusega otsuse, kas võtta esitatud küsimus vastu, lükata tagasi või lükata edasi tulevikus uuesti kaalumiseks.

Vahest võiks see saada aluseks tulevase “võrdsete häälte” mudeli ehitamiseks.

Millise sõnumi soovite Karjala rahvuslaste poolt anda Eesti rahvale?

Üks KKL peamisi ühiskondlikke ja poliitilisi tegevussuundi on välissuhete loomine soome-ugri organisatsioonide ja nendega seotud rahvuslike jõudude vahel. See koostöö võimaldaks meil tõhusalt ellu viia oma eesmärke ja missiooni otseses koostöös sõbralike ühenduste ja algatustega. KKL jaoks esindab vennalike liitlassuhete sõlmimine Eesti rahvuslike jõududega olulist ajaloolist ja esivanematel põhinevat ühendust.

Meie soome-ugri sugulasrahvad võitlesid 20. sajandi alguses ühise vaenlase – laieneva bolševismiga. Eesti suutis raskes võitluses oma iseseisvuse kindlustada, samas kui karjalased ei suutnud kaitsta oma õigust enesemääramisele. Me mäletame Eesti panust meie vabadusvõitluses ning abi [Soome ja Nõukogude Venemaa vahelise] Tartu rahulepingu sõlmimisel, mis tagas karjalastele õiguse rahvuslikule autonoomiale.

Tänapäeva ajalooline reaalsus annab uut hoogu soome-ugri identiteedi rahvuslikule ja kultuurilisele tõusule. Karjala ja Eesti ühine rahvusliku vabadusvõitluse pärand seob tugevalt kokku traditsioonimeelsed ja konservatiivsed jõud, kes võitlevad oma rahvuskultuurilise identiteedi eest, et see saaks õitseda teiste vabade Euroopa rahvaste seas.

KKL surub karjala rahvaste poolt kindlalt meie eesti vendade kätt – ärge peljake meid! Venemaa sajanditevanuse sopa all on peidus teie hõimurahvad. Lihtsalt tuleb pesukauss ette võtta.